Verdi, Berlioz, Bizet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

H. Berlioz, G. Bizet

Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris

Muusika

1

rtf

Muusikud - spikker

Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) k

Muusika

2

doc

Giuseppe Verdi ja Georges Bizet

Giuseppe Verdi 1813-1901 · Elas Roncole külas · Vaene pere · Ei käinud koolis, · Isa kirjaoskamatu kõrtsmik · Esimesed muusikalised kogemused külaelanikelt ja rändmuusikutelt · Raske lapsepõlv · Hull õde · 7 aastaselt kiriku organisti abiline · 12 aastaselt peakiriku organisti õpilane ja assistent · Sel ajal olid esimesed kompositsiooni katsetused · Verdi sündis ühe väikeses itaalia külas kirja oskamatu külakõrtsmiku perekonnas · 7a oli ta kohaliku kiriku organisti abiline · 12 a sai temast peakiriku organisti õpilane ja assistant. Selleks ajaks oli ka teinud oma esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid

Muusika

7

docx

Muusika kokkuvõtted

Richard Wagneri naine. Töötas ta Weimari õukonna kapellmeistrina, muutis Weimari tõeliseksmuusikaelu keskuseks. Ta on üks Budabesti muusika akadeemia asutajaid. LOOMING: Ta on üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks ,,Rännu aastad", ,,19 Ungari rapsioodiat". Ta on kirjutanud paljudes erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875 Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur, kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869

Muusikaajalugu

7

odt

Hector Berlioz

HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009  Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses

Muusikaajalugu

4

doc

Heliloojad

Kuulame: "Valküüride lend" ooperist "Vaklüürid" Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 ­ 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Alates 1868

Muusika

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi : (1813-1901) Verdi sündis Roncole külakeses kirjaoskamatus külakõrtsminu perekonnas. 7-aastaselt oli ta kohaliku kiriku organisti abiline, 12-aastaselt sai ta aga Busseto peakiriku organisti õpilaseks ning hiljem ka assistendiks. Selleks ajaks oli ta teinud juva oma esimesed kompositsioonikatsetused. 1832. Aastal üritas ta sisse saada Milano konservatooriumi, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vastu. Oma heategija, suure muusikasõbra Antonio

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Eusebius, viies osa. Florestan ­ kuues osa, rahutu, keevaline natuur, impulsiivne. Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) ­ ''Chiarina'', kaheteistkümnes osa. 1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti. Viimane osa ­ marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ''Grossvater'', naerab filistreid vanaisadeks. Hector Berlioz (1803 ­ 1869) Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada. Vanemad olid vihased. Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema. Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg. Reisid olid väga edukad, eriti just reisid Venemaale. Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile.

Muusika

Kommentaarid (0)