Veondus Veondus Veondus e. transport on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid: raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu- ja torutransport. Raudteetransport Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal. Sai Eestis alguse 1870. aastal. Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski. Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine,
· Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule.
Getter Anett Arro Jane Floren 9a VEONDUS EHK TRANTSPORT Kaubavedu Reisjate vedu Torutransport e. torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praeguseks on kõige koormatum TallinnaTapa raudte
2)inimeste vedu. Transpordi areng- agraarühiskonnas enamasti hobuste jt veoloomadega, väikelaevad;tööstusajastul suurenesid veomahud, kanalite ehitus, maanteed, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, USA; raudtee levik 19.saj peamine transpordiliik sellel ajal, millega suutis konkureerida ainult rannikulaevandus; jõelaevandus jäi unarusse; uue pöörde veonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj. Transpordiliigid- Veondus jagatakse transpordivahendite järgi: mere-, sisevee-, raudtee-, auto- ja õhutranspordiks. + torutransport(vesi,nafta,gaas) ning elektrienergia ülekanne, kuid need kuuluvad sisuliseld energia- ja kommunaalmaj. Juurde. Meretransport- odavaim, võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate, levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis
Peamiselt vedelike ja gaaside vedu. Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik, automatiseeritud. Pidev transport, tööjõu kulu minimaalne, ei sõltu ilmast. Logistika Veoste planeerimine, edasitoimetamine, kontroll, juhtimine. 3 etappi: 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine Materjal ja info liiguvad vastastikku. Aitab vähendada aja-, lao-, transpordi-, tööjõu- ja juhtimiskulu. Aitab suurendada müügimahtu, turuosa, kliendi rahulolu, toodete sortimist. TÖÖLEHELT VEONDUS 9. Ostjad on just Austraalia, oma eraldatuse poolest ning Jaapan samuti. Ostjad on ka arengumaad, kes ei suuda endale suurt laevastikku lubada. Pakkujad on Norra, Kreeka, USA, Singapur oma laevastikega. Kommunikatsioon ja meedia Side ehk kommunikatsiooniteenused Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, pildis või helis. Info edstamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet kui kaugele.
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalu
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Kõik kommentaarid