100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 63 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Brigita Maria Raave
Õppematerjali autor
täitumine äravoolutakistuse tõttu. Kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Kohalik e lokaalne kohalik venoosne hüpereemia põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Takistus või põhjus võib olla veeni sees/obstruktsioon (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, flebiidi korral turse, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas/kompressioon (zgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, liited, armid) Venoosse hüpereemia patogenees / tagajärjed / lõpe (vt lk 26) · Turse · Verevalumid · Piirkonna arterites isheemiahüpertroofia (nt kipsimmobilisatsiooni korral lihashüpotroofia, nahatoitumishäired (kihelus)lihasatroofia e kõhetumine, naha atroofia (haavandid)
Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme
23. Millised on hüpereemia põhjused? Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu. 24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia? Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess. Tavaliselt kutsub esile kudedes haiguslike muutusi. Elund suureneb, on sinakat tooni ja jahe. Võib olla nii üldine kui ka lokaalne. 25. Millised on venoosse hüpereemia tagajärjed? Tagajärgedeks on tursed, verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, sidekoestumine. 26. Mis ja milline on arteriaalne hüpereemia? Arteriaalne hüpereemia on tavaliselt lühiaegne. Põhjustatud arteriaalse vere juurde voolu suurenemisest, kusjuures venoosne äravool on normaalne. Elund või kude suureneb mahult, on helepunane, temp tõuseb. 27. Mille järgi ja kuidas jaotatakse arteriaalset hüpereemiat?
KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II
..........................................................................lk.8-9 6. Vähktõve ennetamine..................................................................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest.
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
● Pleomorfne adenoom ehk segatuumor ● Papillaarne lümfomatoosne tsüstadenoom ehk Warthin'i tuumor ● Monomorfsed adenoomid ◦ Basaal rakkuline adenoom ◦ Kanalikulaarne adenoom ◦ Onkotsütoom ◦ Rasunäärmeline adenoom ◦ Rasunäärmeline lümfadenoom ● Müoepitelioom ● Tsüstadenoom ● Juha papilloom ● Sialoblastoom Pleomorfne adenoom ehk segatuumor ● On kõige tavalisim süljenäärme healoomuline kasvaja, mis moodustab 45-75% süljenäärme kasvajatest. Umbes 80% juhtudest haaratud on kõrvasüljenääre. ● Kliiniliselt moodustis on sile, mitmesagariline, pseudokapsliga, mis sisaldab kasvaja “jätkeid”. Kui enukleatsioonil kapsli ei eemaldada, ilmuvad uued kasvaja kolded mitmes kohtades. Noortel esinevad retsidivid sagedamini. Kasvaja kasvab kiiremini rasedatel ● Kasvaja rakuline koostis varieerub
2. Verevoolu kiiruse langus on soodustav faktor. Enamus trombe tekib jäsemete veenides, mitte suurtes arterites. Erandiks südame endokard, kus vigastuste puhune trombi teke sage, samuti koronaararterite ja a. carotis'te hargnemiskohal (eriti ateroskleroosi tingimustes) 3. Soodustab vere hüübimisvõime suurendamine 4. Takistab vere hüübimisvõime vähendamine hepariin, hirudiin jt. TROMBIDE JAOTUS VÄRVI ALUSEL Thromus albus valge tromb e. leukotsütaarne tromb. Valkjashallika värvusega, esmalt kahjustatud pinnale kleepunud vereliistakutele lisanduvad leukotsüüdid Thrombus ruber punane tromb e. koagulatsioonitromb. Koosneb fibriinist ja vere rakulistest elementidest (rakkudel sama vahekord nagu veres). Tavaliselt eelneb valge trombi teke, mis põhjustab vere hüübimise. Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid