Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venezuela referaat (0)

1 HALB
Punktid
Venezuela referaat #1 Venezuela referaat #2 Venezuela referaat #3 Venezuela referaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Värraval Õppematerjali autor
Sain selle eest 5 !

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
ppt

Venetsueela

iseseisvuse Muusika on aafrika,hispaania ja kohaliku muusikazanrite segu Gaita on üks oluliseim traditsioonilise muusika stiilidest riigis,mille puhul peetakse ka festivale Salsa on üks populaarsemaid tantse riigis Olulisel kohal on ka rahvamuusika Meedia Ajakirjandus: El National,Ultimas Noticias, El Universal, El Mundo Televisioon: Venezolana de Television, Televen, Venevision,Globovision Raadio: Radio Nacional de Venezuela Rahvustoidud Enamik roogadest on praetud mais,pannkoogid,leib. Lihatoodetest on traditsiooniliselt praetud või grillitud veiseja kanaliha ning kala(forell,riffahven,papagoikalad) karbid. Kõige levinum kuumadest jookidest on kohv Mahlad ja piimakokteilid on igapäevased joogid Arepa Pabellon Criollo Venezuela vaatamisväärsused La Restinga rahvuspark Canaima rahvuspark

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
3
doc

Venezuela ja Santo Angeli juga

avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. 20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna ­ Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik

Geograafia
thumbnail
7
doc

Venezuela üldiseloomustus

Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart

Geograafia
thumbnail
15
odt

Venezuela

Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed.............................................................................

Geograafia
thumbnail
15
doc

Venezuela

Karjamaad ja alalised lumevaljad aastase keskmise 8° C-ga katavad 3000 meetrist kõrgemat ala. Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm. c) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 4 Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv. Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun