50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ddropdeadd
Õppematerjali autor
Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks. Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid. 6. Vene Jaapani sõda. 1904. aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905
Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu Venemaad Euroopalikumaks Aleksander III 1881-1894 Vasturefeormid, - venestamine Nikolai II 1894-1917 Jätkab Sõda Jaapaniga, reformistamist tsaai manifest, verine pühapäev 3)Miks muutus Aleksander II aja jooksul tagurlikumaks? Sellepärast, et keiseri valitsemisajal kasvas ühe enam rahulolematus, loodi salaühinguid, tapeti riigiametnike ja lõpuks ka keiser.
1. Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused? Põhjused: 1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolmanaks tööstusmaaks. 3. Milli
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(mõni jõukam taluperemees, j
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised ______________
kirikuõpetaja, Hurt lahkus Peterburgi ja sai Jaani koguduse õpetajaks, Jakobson suri 1882. RAHVUSLIKU LIIKUMISE TULEMUSED: · Juhtideta (erimeelsused) · Maarahvast said eestlased · Laulupeo traditsioon (esimene 1869 priiuse aastapäev) · Haridustaseme suurenemine · Kirjakeele areng (õppekirjandus) · Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus · Laulu-ja mänguseltsid · Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia) IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski
üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast) kasvavatele nõudmistele enesemääramisõiguse järele tugevnes 19. sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga
· Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid