Venemaa - spikker (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18 sajandil

ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised"

Ajalugu

2

doc

Venemaa 18. sajandil kokkuvõte

kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas) · Peeter esimene lahutas kohtu- ja administratiivvõimu- maa jaotati 10. kohturingkonnaks, kus oli oma õue kohus, millele omakorda allusid provinsi- ja linnakohtud · Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju Peeter I : ,,Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma." · 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks 2. Paleepöörete ajajärk · Peeter I ajal loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. · Uue valitseja valis ülemsalanõukogu. Selleks sai Peeter I vennatütar Anna Ivanovna, kes oli pandud mehele Kuramaa hertsogile Von Bührelile. · Anna I. õukonnas omandasid erilise mõju temaga kaasa tulnud ja mujalt saabunud sakslased, eeskätt Anna soosik Ernst Johann Von Bühren.

Ajalugu

6

doc

Ajaloo arvestus V periood

liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik- käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi reformi(jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll); osad vaimulikud keeldusid uuendusi vastu võtmast ­ tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L- Euroopa suhete tihenemine(kaubad, välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani. pooldas täielikku ainuvõimu; Peeter I ja ja patriarh olid vastuolus; P kaotas patriarhi ameti, kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid-piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka

Ajalugu

5

doc

Ajalugu 11 klass

Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti

Ajalugu

12

doc

Venemaa

Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel

Vene keel

22

docx

Uusaeg

protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Jätkus koolihariduse areng. ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused. Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia. 10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu Habsburgide suguvõsast keiser kaotas reaalse võimu ja Saksamaa killunes. Keisri võim säilis pärusmaades, millest tähtsaim oli Austria (Ungari ja Tsehhi, kes liitusid vabatahtlikult, et leida

Ajalugu

11

doc

Ajaloo kokkuvõte

Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa

Ajalugu

Kommentaarid (2)