50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kenno19
Õppematerjali autor
kirjeldatakse, kes kui palju oma toodangust ekspordib ning kuhu. Millised riigid on suuremad importöörid ja millised on puitplaadi hinnatrendid? Räägitakse põhiprobleemidest ja tulevikusuunadadest. Antakse ülevaade sellest, kes toodavad, kui palju toodavad ning millisest toorainest. Töö kolmanda osa teema on Euroopa puitplaatide tootmine ja tulevik ning kolmandas osas käsitleme SRÜ ja ennekõike Venemaa olukorda. 1 Puitplaatide liigid Nagu lubatud, esitame algatuseks puitplaatide lühikirjeldused, et ka võhikul aimu oleks, millest jutt. Vineer (plywood) on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehest paksusega 4...25mm. Tööstuslik vineeri tootmine Euoopas sai alguse 19. sajandi lõpul Eestist. Enamasti kasutatakse männi-, kuuse- või kasepuitu.(Saarmann 2006)
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit
.......6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades. Põhjamaade saetööstust ja selle arengut on keerulisem määratleda tervikuna kui riikide kaupa, ehkki ühiseid jooni on palju ning maailma mastaabis võib seda ühtse süsteemina käsitleda.
Hispaania 7,7% Mineraal õlid, kütused Kasvanud 82,4% 0,25% USA 0,07%, Brasiilia 0,06% Liha Kasvanud 53,1% 1,99% Saksamaa 22,5%, Venemaa 15% Tabel 3. Eksport muutused, osatähtsus, turud Kõige rohkem eksporditakse Argentinas toiduained ja loomasööta.Eksporditava kauba protsent on 2004-2008 aastase seisuga tõusnud 49,8%, ning enamik sellest kaubast läheb Hollandisse ja Hispaaniasse.Teiseks suurimaks eksport kaubaks on taimsed ja loomsed 6 rasvad/õlid.2004-2008 aastase seisuga on toiduainete protsent kasvanud 44,6%.Enamik
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala
Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas (2012) 2. EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD Eesti peamised ekspordi sihtkohad jäävad ikkagi Euroopa Liidu piiresse, kuid on ka veenvaid erandeid. Suurimad kogused ikkagi suunduvad riigi naabritele ning USA-sse. Majandus langus ajal muutus nõudlus muidugi madalaks, kuid suudeti tulla raskest seisust välja tulla. Joonis 2. Ekspordi sihtkohad 2007-2011. Allikas: Eesti Arendu Sihtasutus (2012) Jooniselt on näha, et Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti on ikkagi põhilised sihtkohad kuhu müüakse teenuseid ja/või kaupu kõige rohkem, tuleneb ka sellest, et need eelnevalt nimetatud on ka kõige lähemal ning arvatavasti kõige odavam transpordi võimalus. Täheldada võib, et suhteliselt ühtlases kogustes liiguvad tooted teistesse riikidesse nagu Holland, Prantsusmaa, Taani ja Ühend Kuningriikidesse. Tabeli andmete põhjal võib järeldada, 2009 a. oli ikkagi
Tabel 6- eksport 1999-2011(miljardid dollarid) Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa. Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid) 4. Peamised majandusharud Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%
tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on kõrgetest naftahindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning hind. Teiseks eksporti toetavaks teguriks on mitmete Eesti keemiatootjate kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. Kontsernikuuluvus soosib laialdast eksporti grupi sees. Seda tihtipeale just Venemaa, Ukraina ja Valgevene turgudele, kus kasvupotentsiaal on alles täielikult realiseerimata. Samas annab tunda 2007. aasta Vene transiidi märgatav vähenemine ja raskused Venemaaga kaubavahetuses. (Meybaum, H., 2008) Eesti keemiatööstuses on palju tehtud tootmisharu efektiivseks ja loodussõbralikuks muutmiseks. Vaatamata sellele vajab keemiatööstus senisest rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Seni tõusteel olnud ekspordile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid