Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil (0)

Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil
VENEMAA 18.sajandil
EESTI ALAD 18.sajandil
Põhjasõda 1700-1721
Narva ja Tartu elanike küüditamine, Eesti Venemaa koosseisu
Peeter I (valitses 1682-1725) sõjaväereform,
valitsusreform
maksureform
Euroopalikum elu
1703.a alustas Sankt -Peterburi linna rajamist
Kadrioru loss ja park
Liitis Liivimaa Venemaaga
Talupoeg : riigitalupoeg
eratalupoeg
Linnakodanik: pärisorja seisuses
Sunnismaine pärisori
Vaba kodanik
Poliitika: absolutism- valitses tsaar
Balti erikord: kubermangud , kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine
Valgustusliikumine :
Kooliharidus
1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle
August Wilhelm Hupel-ajaleht
Johann Gottfried Herder - rahvaluule
Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust
Katariina II (valitses 1762-1796)
Valgustatud keisrinna , soovis ellu viia esinduskogu idee, muuta talupoegade elu.
Suutis laiendada Venemaa piire : Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast.
1765 .a – Liivimaa kubermangus talurahva reform: vallasvara , koormistele piirid, õigus mõisnik kohtusse kaevata.
Venemaa 19.sajandil
Eesti alad 19.sajandil
Aleksander I (valitses 1801-1825):
Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, bürokraatlik asjaajamine , võimu kuritarvitamine.
Talurahvareform: piirata seadustega talup. ja mõisnike suhteid.
Haridusreform : ühtne koolisüsteem, viis õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli koolitüüpi: kihelkonnakool, kreiskool( maakonnas e kreisis), gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid.
Sõjaväereform: Ukrainas sõjaväeasundused(väeteenistus+põllu-harimine), renge elu ja rasked töönormid tegid talup.elu põrguks. Alla käis haridus , vaimuelu .
Aleksander I pärast Napoleoni võitu 1812, hakkas reformidest väsima, tagurlus.
Valdav osa elanikkonnast elas maal, linnades enamuses saksakeelne elanikkond.
Kindralkuberner , kubermanguvalitsused
1802-taasavati Tartu Ülikool. Kasvab kohalik haritlaskond. Ülikooli pääsesid ka eestlased ja lätlased.
Balti mõisnikud mõistsid, et senine talupoegade olukord on neile kahjulik.
1802.a – esimene talurahvaseadus „Iggaüks…..“: vallasvara, talukohtade põline kasutamisõigus kui koormised ja maksud korras.
1804.a- määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised, piirati kodukariõigust(kaotati 1865).
1816 Eestimaa, 1819 Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest ilma maata. Maad tulirentida, tasuda teorendiga. Perekonnanimed . Liikumisvabadus piiratud.
Vallakogukond- talurahva omavalitsus ; vallakohtud lahendasid väiksemaid probleeme, jälgisid koormiste maksmist. Ühine vastutus magasivilja varumisel (viljatagavara kehvade aastate jaoks), vaestehoolekanne (külakord, vaestemajad). Üldkoosoleku otsused peab heaks kiitma mõisnik.
Dekabristid - lootsid võimu kukutada , pärisorjuse kaotada, kehtestada kodanikuvabadused. Plaan ei õnnestunud, Siberisse saatmine (lk 117).
Nikolai I(valitses 1825- 1855):
Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine.
Haritlaste seas ja salongides arutelu Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk Venemaa ainulaadsuse kaitsjad . Peeter I tegevuse hindamine.
Püüab ühtsustada äärealade poliitilist ja kultuuripärast eripära Venemaaga.
1832 .a kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlik usk impeeriumis õigeusk, luterlus lubatud usulahk.
Balti erikord püsis ja tugevnes siiski.
1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine-
1845.a usuvahetusliikumine - usk heasse keisrisse, et saab maad ja vabaneb teokohustustest. Pettumus, aga tagasi usku vahetada ei saanud- venestamisvõimalus.
Eestimaal 1856, Liivimaal 1849- üleminek teotöölt raharendile . Talude päriseksostmine.
Jätkame tunnis!