Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms. (20)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

7. Venemaa kokkuvarisemine
Kriisi küpsemine Vm-l:

rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist
majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud , võis oodata näljamässe
keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine , sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin , kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada
rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tüüpi konst monarhia --->sündmused jõudsid aga neist kavadest ette

Veebruarirevolutsioon:

ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni
3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele

Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika:

kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski , lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse
pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda
Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes
poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4:

Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina

Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega

Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega

VSDTP marksistlik organisatsioon ( enamlased ) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm
Enamlaste esiletõus:

suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid : rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt
Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele
1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur
AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha
läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus

Oktoobripööre:

sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased
Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas
25. okt 1917 – Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt
26. okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin
kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus

Enamlaste võimu laienemine 1917-18:

riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega
surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks
AK valimistel ülekaalus esseerid
1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku
6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-->kehtestati üheparteisüsteem

Bresti rahu:

Brest-Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon
17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast
3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping

10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine
Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas:

6. dets 1917 – Soome iseseisvus
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus
24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas
tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik , 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia
Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati
Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine

Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon :

maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
esialgu õnnestus enamlastel vastuhakk maha suruda, kuid 1918 puhkes uuesti: “valged” valitsuses, eesmärk “ühtse ja jagamatu ” Vm taastamine
Vm väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Vm sadamad saklaste kätte ei läheks, võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga-Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud

Punane ja valge terror . Sõjakommunism:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #1

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #2

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #3

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #4

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #5

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #6

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #7

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #8

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #9

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #10

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #11

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #12

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #13

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #14

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #15

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #16

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #17

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #18

Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

687 laadimist Kokku alla laetud

20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristel1608 Õppematerjali autor

kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa kokkuvarisemine

 poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Venemaa

docx

Teine maailmasõda

Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung.

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi

Ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

2)majanduslikud probleemid- inflatsioon, maavarade kadumine, reparatsioonid 3)alles tekkinud riikides demokraatlike traditsioonide nõrkus Nt: Eesti. Demokraatia suutsid uutest riikidest säilitada Tsehhoslovakkia & Soome 4)rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega- rahulolematus Versailles süsteemiga vähe asumaid, kaotus, ei arvestatud väikeste riikide huve - rahva soov karmikäelise juhi järele, kes looks korra majja Pilet 13 Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või isikute grupi kätte. Rahvas ei osale valitsemises ja seadusi muudetakse valitsejate äranägemise järgi. Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all. Võrdlus: Sm NSVL ideoloogia:natsionaalsotsialism kommunism rõhk: rõhuti rahvusele ja rassile tähtsustati töölisklassi 1partei süsteem NSDP KP

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva

Ajalugu

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest

Ajalugu

doc

II maailmasõda

tankide kasutamine. Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata. Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised. Totalitaarsete riikide eesmägid: taheti oma rahvust teistest paremaks teha, suurendada mõjuvõimu, laiendada oma uskumusi , tõekspidamisi ja maailmavaadet. Diktatuur ühines vägivallapoliitika , genotsiid.

Ajalugu

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.  teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias.,  holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine,  Nürnbergi kohtuprotsess – Peale II ms lõppu korraldatud kohtprotsess SM-l sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku SM kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Selle kohtuprotsesssiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.  Antiseminism - termin, mida kasutatakse vaenulikkuse juutide suhtes tähistamiseks, mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid