Venemaa 18. sajandil kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Ajalugu 11 klass

Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti

Ajalugu

22

docx

Uusaeg

Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism ­ manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII

Ajalugu

5

doc

Riik ja valitseja

Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused.

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa

Ajalugu

11

doc

Ajaloo kokkuvõte

Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades

Ajalugu

7

doc

Absolutism ja valgustus ajastu

Ühe osa opositsioonist mood rootsi aadlikud, kel oli Soomes maavaldusi ja kes soovisid S eraldumist R-st; teise osa aga need, kelle sihiks oli valitseja absolutismi piiramine. Kuningal õnnestus vastased maha suruda,toetust leidis Riigipäeva enamuselt. *1789.a andis Riigipäev G III-le võimutäiuse,mida ta ei saavutanud 1772.a riigipöördega. Riiginõukogu lakkas olemast. *Loodi Ülemkohus , mis koosnes 6aadlikust ja 6mitteaadlikust(kõrgeim kohtuorgan) *1790.a Rootsi ja Venemaa vahel status quo tingimustel Värälä rahu. Oli puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon, mille suhtes G III oli teravalt vaenuliku hoiakuga. *G III ja Katariina II leppisid kokku ühistegevuses Pr rev vastu. *Enne plaanide teostamist K II-ga, tabas G III-t aadlike opositsiooni kättemaks. Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid

Ajalugu

40

doc

Ajalugu läbi aegade

· Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus. · Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse · Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte. Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse

Ajalugu

Kommentaarid (0)