Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides
ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale
Venemaa Itaalia saksamaa Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim
1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik 1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P Vene Kommunistlik (bolsevike) P
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik
Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja
Kõik kommentaarid