Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta.
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922
Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid. 7. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. 8. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Töövihikust ülesanne 3 TEGEMATA! Kommunistlik Venemaa Vastused: 1. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes oktoobripöörde korraldatud kommunistlik partei. 2. Venemaal puhkes kodusõda, sest enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. 3. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. 4. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati. Korter, transport, teatrid olid tasuta.. toiduainete riigile andmise kohustus. Toidu ja
1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel
Millal moodustati esimene nõukogude valitsus ? Mis nime see kandis ? Nõukogude valitsus moodustati 1917. aasta novembris. Rahvakomissaride Nõukogu. Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika.
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti
tähelepanu 3. Natside lubadused enne võimuletulekut. 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris, kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid),
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus.
musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei noorteorganisatsioon. 10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist ning selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks
Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja
Kriis mõjus kohati kuni II maailmasõja alguseni. 1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundlikul tegevusel ja veenval propagandal. 1930-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid. Kahe maailmasõja vahel hakkasid võimust võtma erinevad parteid, kes kasutasid propagandat, et mõjutada rahvast enda ideoloogiale vajalikus suunas. 1918-1920 toimus Venemaal Kodusõda, mille käigus hukkus ligikaudu 13 miljonit inimest. Kodusõda puhkes valgete ja punaste vahel.1918.a kevadel algas interventsioon Inglismaa, Prantsusmaa ja USA poolt. Punased moodustasid Punaarmee ja suutsid nii sisemistele kui välimistele survetele vastu pidada. Kommunistid said endale võimu ja seega võib öelda, et Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP?
ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda
Natsionaalsotsialism e natsism-äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919-1945, taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Natsionaliseerima- riigistama. Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks riikide omavaheliste tülide rahumeelne lepitamine ja rahvusvaheline koostöö. Rassism-maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrtsust. Reform- ümberkorraldused, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada. Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.
Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati
Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt.
inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930
Meedia allutatakse tsensuurile. Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid. Proganda massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima. Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini, kes algatas Itaalias fasistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit peaministriks määrata, siis korraldas Mussolini ,,marsi Rooma". Mees lubas Rooma hiilguse taassündi ning pidas Colosseumis kõne. Sõna fasisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. Tolle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
