50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bunnu
Õppematerjali autor
Luteri kirik P�hjas�ja-j�rgsetek aastatel. Luteri kirik j�i siinse vaimuelu kandjaks ka p�rast P�hjas�da. Paljud kogudused olid j��nud ilma �petajateta. Kirikuhooned olid r��statud v�i s�jas h�vinud. Vene riigiv�im tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale P�hjas�da levis kiriku�petajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku s�venevale konservatismile ning p��dsid usuelu elavdada religiooni senisest s�gavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini �le saada P�hjas�ja-j�rgsest madalseisust. T�nu nendele l�hendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana j�i varauusaja l�puni v�ga oluliseks. Kiriku�petajad olid 18. sajandil Baltikumis k�ige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka j�udsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa r�ndk�sit��liste kaudu ning siinne talurahvas v�ttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid t�htsaks usuv
Eestlased P�hjas�jas P�hjas�ja-aegsetes rahvap�rimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei j�ta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel s�disid, polnud aga eriliti vastupanuv�imelised, kuna neil puudus vajalik v�lja�pe ning nende kasutada olid vaid venelastelt s�jasaagina saadud m��gad ning vanad p�ssiloksud. Olles viimane suurem s�da Eesti territooriumil, j�ttis P�hjas�da rahva m�llu v�ga s�gava j�lje. Vene v�imu alla sattumine oli eestlaste jaoks suur kaotus, veel pikka aega oodati lootusrikkalt Rootsi v�imu taastumist. Asustus 18. sajandil Rootsi valitsusaja l�pul, aastatel 1696-1697 tabas Eestit senini suurim n�ljah�da, millele lisandusid t��fus ning d�senteeria. K�ik see kahandas elanike arvu ligi viiendiku v�rra. Olukord halvenes veelgi, kui k�mnekonna aasta p�rast hakkas levima katk. Erinevalt n�ljah�dast tabas katk ka linnade elanikke.N�iteks Tallinnas surid k�ik arstid ning ka enamik kiriku�petajaid
Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma
K�tlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. �ldiselt valitses Rootsi v�im Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi s�ja l�ppu, mille l�ppedes Eesti j�igi Rootsi �lemv�imu alla. Rootsi v�imu l�ppu dateeritakse aga P�hjas�ja l�puga aastal 1721, mil s�lmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel v�ime
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid p�rast P�hjas�da. Paljud kirikuhooned olid r��statud v�i s�jas h�vinud. Luteri kiriku �lesehitamine algas Rootsi v�imu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka p�rast Liivi s�da-kirikuhooned olid purustatud v�i r��statud ning enamik kogudusi j�id ilma �petajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajaj�rk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik
1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi s�jaline j�ud p��stis protestandid Kolmek�mneaastases s�jas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks P�hja-Euroopa tagasip��ramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2. Poola v�imu kehtestamine (1580) 2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus 2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide g�mnaasium (1583) 2.1.3.3. T�lkide seminar � eesm�rgiks preestrite koolitamine kohalike seast
Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa l�heb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab k�ik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Br�msebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi �igusi Liivimaale K�rde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi �igusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale k�ik alad. P�hjas�da: aeg, osapooled, tagaj�rjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. P�hjas�ja tagaj�rjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai �iguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita v�lja vedada tollal m�rkimisv��rselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende t�htsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja s�jav�e �itsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks.
Kuna endi j�ududega toime ei tuldud, p��rdti abipalvega l�hima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva v�rsti poole. M�lemad lubasid abi saata. Saare-L��ne piiskopi valdustes alustasid �lest�usu l��nemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-L��ne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette v�tta, p��rdusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal v�gedega Pihkvamaal, p��rdus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga l�bir��kimistele, uid ordumeister k�sitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkup�rge ja kuningad + 3 s�jasulast tapeti. Seej�rel �letasid orduv�ed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega K�mbla k�las, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. L��nemaal ordu v�gadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid