Vene kultuur Eestis (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Eesti venekultuur

...............................................................7 1 Sissejuhatus Eesti on iidsetest aegades taludes olnud rohkema vabaruumiga venelaste jaoks, kui oma kodumaal. Juba 17.sajandist põgenesid vanausulised kiriku ja valitsuse taga kiusamise tõttu siia. Sellest ajas taludes hakkasid venelased asuma elama Peipsi järve kaldal, kus nende rahvus kultuur säilis tänapäevani ja avaldas mingit mõju setu kultuurile, rahvale, kes elab Kagu-Eestis. Eesti sidemed venekultuuriga tulenevad juba muinasajast. Nii keeleteadlased avaldasid, et vene keel mõjutas eesti keelt, näiteks: eesti keele sõna „raamat” (книга) pärineb vene keele grammatikast, eesti keele sõna „jaam“ (станция, вокзал)- pärineb vanastvene keele sõnast „ям,“ mis tähendab postijaama, kus reisijad vahetasid hobuseid jne.

Kultuur

11

doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi eestlaste enamik ja eesti kultuuri saatus ostustati ikkagi kodumaal. Pagulaste aastakümnetepikkune mahasalgamine on aga kandnud mõru vilja: alles viimasel ajal on Eestis hakatud avastama paguluses loodu tegelikku väärtust. Tõsiasjaks jääb ka, et mitmes valdkonnas, eeskätt kirjanduses moodustab just välismaal ja mitte Eestis loodu iseseisvusaja kultuuri orgaanilise jätku. 1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi. Metsad olid täis metsavendi, kes ootasid liitlaste dessanti

Eesti keel

16

ppt

Eesti kultuuri ajalugu

Vene kultuuri mõju Eesti kultuurile aastast 1710  Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud.  Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917

Ajalugu

15

doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

Kreutzwald tõstatas Kalevipojas omariikluse idee. 2) Eesti kui geograafiline ruum. Nimetab ainult Eestimaa kubermangu maakondi, Lõuna-Eestit ei nimeta. Naabermaadest kerkivad esile Saaremaa ja Soome. Eepose lõpul jõuab ühtse Eesti ideeni. 3) Nägemus elu- olust. Väga vildakas. Näitab elu muinasaja lõpul väga uhkelt, tegelikult oli must ja räpane. Kalevipojal on suur tähtsus. Teadvustatakse, et eestlased on enne sakslaste poolt vallutamist olnud vabad. KULTUUR JA SELLE MÕJUTEGURID EESTIS ÄRKAMISAJAL (1850. AASTATE LÕPP ­ 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle.

Kultuurilood

12

doc

Vene kultuur

Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval ­ oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes­ ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis ­ Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias ­ moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov. Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii: ,,Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on iseloomulikud elurõõm ja tagasihoidlikkus, ausus ja usu austamine. Nad on peaaegu ühtviisi

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

27

docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg,

Ajalugu

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli

Ajalugu

16

docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal

Ajalugu

Kommentaarid (2)