Vene keele jutustamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

37

docx

ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe

Eesti keel

16

doc

Soomekeelsed väljendid

suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi,

Soome keel

9

doc

Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega

Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav ­ kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere ­ kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ­ ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" ­ tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle käes kannatanud. Alguse poole, k

Kyäni

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997  2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2  3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�

Kirjandus

110

doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur

48

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus

168

doc

Toompere - Kommunisti surm

Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab? Õde jõuab jalgrattaga kohale. Ta on täiesti endast väljas. Ei suuda õieti rääkidagi. Annab mingid asjad. Siis keerab ratta ventiili lahti ja hingab sortsu sealt pahisevat õhku. ANTS

Teater

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus

Kommentaarid (0)