Vene ja Rootsi aeg (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Talurahva omavalitsused
kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond . Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus . Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili , millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised ( pearaha , nekrutimaks ), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele.

Baltisakslased
Karl August Senff - kunstnik, graafik , Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja
Carl ernst von Baer - embrüoloogia rajaja, teadlane
Fabian Gottlieb von Bellingshausen - maadeavastaja, meremees
Barclay de Tolly - väejuht
A. J. von Krusenstern - esimene ümbermaailma reisija

Talurahva õigused
17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vene ja Rootsi aeg #1 Vene ja Rootsi aeg #2 Vene ja Rootsi aeg #3 Vene ja Rootsi aeg #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Robert P Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Talurahva omavalitsused
  • Baltisakslased
  • Talurahva õigused
  • Rahvaharidus ja kõrgharidus
  • Rootsi ajal
  • KÕRGHARIDUS
  • RAHVAHARIDUS
  • EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA
  • Vene ajal
  • KIRJAPILT NING GRAMMATIKA
  • Asehalduskorra tunnused
  • Linnad ja maakonnakeskused
  • Vastureformatsioon
  • Haldusjaotus
  • Balti erikorra tunnused
  • MÕISTED

Teemad

  • KÕRGHARIDUS
  • RAHVAHARIDUS
  • // LISAKS// Riia maakond (Riia, mitte EST), Võnnu maakond (Võnnu, mitte EST)////
  • Võrumaa

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Rootsi aeg
6
docx
ROOTSI AEG
7
doc
Rootsi aeg
19
doc
Rootsiaeg
17
pdf
17-sajand Rootsi aeg
4
docx
Rootsi aeg
5
doc
Rootsi aeg
37
pptx
ROOTSI AEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !