Vene aeg 2 (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rahvuslik liikumine

RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele.

Ajalugu

5

doc

Vene aeg

Martin Klein ­ Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses. Aastaarvud ja sündmused: 19-ndal sajandil - kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu, sajandi keskel toimus talupoegade iseteadvuse tõus mis kasvas jõudsasti muudatustega maa majanduselus. 1840-1850. - talurahvaliikumised ise põhinesid eesti talurahva naiivsel usul keiser Aleksander II-sse, kes vabastas vene talupojad. 1864. - oli palvekirjade aktsioon mida alustas Adam Peterson koos Johann Köleriga, Sügisel Peterburi läkitatud delekatsioon ei kulgend väga edukalt, Adam Peterson saadeti aastaks vangi. 1866. ­ kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse ,,valla poliitilisele elule" , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. 1857. ­ hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht ,, Perno Postimees" 1864

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu,

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Thaliga. -Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. -Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. ''Sakala'' -1878.a.märtsis ilmuma hakanud ''Sakala'' sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. -Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. -Ta pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. -Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale. -Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega,

Ajalugu

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

· EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast · Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882

Ajalugu

4

doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. · Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. · Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid

Ajalugu

2

odt

Arutlus

Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust

Ajalugu

1

docx

Rahvuslik liikumine

Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes'',kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuukus ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.

Kirjandus

Kommentaarid (0)