Vene aeg 1721- 19saj esimene pool (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29

Ajalugu

2

rtf

Ajaloo spikker mõistetega

Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten.

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasis Moskva väed(Sigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn tormijooksuga(Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn). Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg)

Ajalugu

5

doc

Eesti 18. sajandil

Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni ­ reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes. * Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi

Ajalugu

4

docx

Vene ja Rootsi aeg

Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude

Ajalugu

3

doc

Poola-, Rootsi- ja Vene aeg

alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast Põhjasõda (1700-1721) läks kogu Eesti- ja Liivimaa Vene võimu alla. Kuna Rootsi lüüasaamine polnud piisavalt ränk, et Venemaa oleks saanud end kindlalt tunda, siis kuulutati välja Balti erikord. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati mõisate restitutsiooniga. Mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir

Ajalugu

9

doc

Varauusaeg

1694. aastal anti Patkul ja ta kaaslased mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Patkul mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. 7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis baltiaadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetatakse Balti erikorraks. Balti erikorra põhijooned on .. 1. Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused 2. Kindralkuberneril oli õigus neid ukaase, mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta väljakuulutamata 3. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir 4. Säilisid rüütelkonnad Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse -

Ajalugu

5

pdf

Eesti 18. sajandil

Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi.

Ajalugu

Kommentaarid (0)