Vene Aeg ( mõisted ) (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Rootsi aeg

Rootsi oli oma tähelepanu pööranud hoopis mujal sõdimisele kui eestis. 18. Mida tähendas sõjategevus talupoegadele? Kuidas aitas kaasa Põhjasõda ,,vana hea R aja" kujunemisele? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi ­ maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist ­ põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. Hilisem Vene aeg oli veelgi hullem ja tekitaski arvamuse, et Rootsi aeg oli hea aeg. Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head Rootsi aega, sest siis oli neil suur lootus vabaneda mõisniku võimu alt. 19. tähtsamad lahingud ja tulemused 1700-Põhjasõja algus; saksilased ründasid Riiat

Ajalugu

7

doc

Rootsi aeg

1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist ­ põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. 19.Nimeta tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi? 1700-Põhjasõja algus. 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1709-Poltaava lahing. 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 20.Millal ja milliste tulemustega sõda lõppes? Miks just nii? Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Venemaale jäid ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Eesti mõisnikele anti tagasi riigi kätte läinud mõisad koos talupoegadega (reduktsiooni tühistamine). Eestis ja Liivimaal säilitati luteri usk. 21. MÕISTED: Maariik- Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus; likvideeriti alles EV poolt. Läänistamine- läänide kasutada andmine vasallidele, ta võis seda ka pärandada kuid vasall seda päris ei oma. Reduktsioon- laiali jaotatud riigimaade riigistamine

Ajalugu

8

docx

Ajalugu Rootsi aeg

1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? ­ 1523­1560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? ­ Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed  harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? ­ Maariik , iseseisev provints . Eesti­ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus  aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? ­ Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana  hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu  läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus T

Ajalugu

6

docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? - Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigused Venemaag

Ajalugu

5

doc

Rootsi aeg

tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid Vene­Rootsi sõja sündmuse 1656­1658, 1657 aasta katk jms. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. Rootsi­Vene sõda 1656­1661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida­Preisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti­, Liivi­ ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656

Ajalugu

24

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud

Ajalugu

6

doc

Varauusaeg Eestis

ROOTSI AEG.. ...on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad.

Ajalugu

10

doc

Nimetu

Rahvastik: Peale Poola-Rootsi sõda oli Eestimaa elanike arv katastroofiliselt vähenenud. Suur osa põllumaast oli harimata või võsastunud, osa linnu, mõisaid, linnuseid ja aleveid oli ahervaremetes. 1620-datel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000. Kõige enam kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa, Viljandimaa, Lääne- Tartumaa, Tallinna ümbrus. Väiksemad kaotused olid tabanud Saaremaad, Hiiumaad ja Vene piiriäärseid alasid. 1630.datel hakati maad jälle kasutusele võtma. Selleks, et rohkem tööjõudu saada, võeti küladesse uut rahvast. Ümberasujatele tagati 3-aastane maksuvabadus. Nii liikusid talupojad väheviljakatest piirkondadest laastatud viljakatele aladele. Saaremaa elanikkond moodustas 1630-ndate lõpul veerandi kõigist eestlastest. (iga neljas eestlane oli saarlane)Neist suur osa asus Läänemaale. 17. sajandil teisel veerandil saabus Eestisse hulk teiste rahvaste esindajaid

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)