Facebook Like
Hotjar Feedback

Veiste geneetika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias, uurimismeetodid ,-harud.
    Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni
    säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga.
    Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia , antropoloogia, meditsiin ,
    veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja biofüüsikalisi meetodeid , kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsütogeneetikas uuritakse rakuorganellide (põhiliselt kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni säilitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi, kromosoomiarvu ja karüotüübi (kromosoomistiku) erinevusi eri liikidel jne.Organismi tasemel geneetilised uuringud on kõige vanemad. Põhimeetodiks sellel
    tasemel on hübridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise
    informatsiooni pärandumise seaduspärasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate pärilikke iseärasusi nende järglaste tunnuste põhjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise informatsiooniga isendeid. Populatsiooni (isendite kogum teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi seaduspärasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Siin on põhiliseks meetodiks matemaatiline analüüs.

    2.Pärilikkuse ja pärandumise mõiste.
    Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi.
    Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi. Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:
    - informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine);
    - informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli, st ontogeneesi kestel (fenogenees).
    3.Molekulaargeneetika alused.Nukleiinhapped kui geneetilise info edasikandjad.
    Molekulaargeneetikas on tänapäeval peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende
    struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel. Kui
    eelnevatel perioodidel uuriti pärilikke nähtusi eelkõige kõrgematel, suguliselt sigivatel
    organismidel, siis tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad , bakterid,
    viirused ja mikroseened). 1944.a avastasid Avery, MacLeod
    ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või
    desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks
    (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest.
    Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G);
    pürimidiinalused - tümiin (T), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). Lämmastikalustest esineb RNA molekulis adeniini (A), guaniini (G), tsütosiini (C) ja uratsiili (U), kuid puudub tümiin (T).
    4.DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid.
    DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud , kus osa DNA-st paiknebka tsütoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsütosiini ja tümiini (puudub uratsiil). DNA on biheeliksi kujuline (kujutab endast kaksikspiraali, mis on pöördunud kellaosuti liikumise suunas) ning üksikute molekulide vahekaugus on konstantne (0,34 nm). 1) DNA on paremale (kellaosuti liikumise suunas ) keerduv polünukleotiidahel, kus
    monomeerideks on nelja tüüpi nukleotiidid (A,T,G,C);
    2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm;
    3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm;
    4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad
    vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused;
    5) ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A)
    ning tütosiini vastas aga guaniin (C-G); ahelate komplementaarsus tuleneb
    lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist;
    6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed);
    7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida.
    DNA molekul kujutab endast keerdtreppi, kus trepiastmete paariks on lämmastikaluste paarid (A-T ja G-C). Ahelate komplementaarsus seisneb selles, et nukleotiidijärjestus ühes ahelas tingib kindla nukleotiidijärjestuse ka teises ahelas.
    RNA
    Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsütoplasmas (põhiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas.RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale,kuid ta molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. RNA koosneb riboosist, fosforhappejäägistja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakusesineb RNA kolme vormina:
    1) transpordi RNA (tRNA)
    2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA)
    3) ribosoomi-RNA (rRNA).
    Kõik need RNA vormid osalevad valkude biosünteesil, kusjuures neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sünteesiks vastavatesse rakuorganellidesse – ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning dešifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesil
    5.Geneetilise info liikumine rakus—matriitssünteesi olemus..
    Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne. DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsütoplasmas.
    Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas ehk lookuses. geneetiline info ei liigu valgult -valgule või valgult DNAle
    või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste
    biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised:
  • _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded
  • ------- põhimõtteliselt võimalikud ( spetsiifilised ülekanded)
    6.DNA replikatsioon .
    DNA replikatsiooni, kus mõlemad ahelad pärast lahknemist vesiniksidemete katkemise
    tagajärjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda kõrvale üksikutest nukleotiididest uue ahela,nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul säilivad lähte-DNA mõlemad ahelad kõrvuti uute polünukleotiidahelatega.
    DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Kõrgemate
    organismide kromosoomi-DNA ülipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu,
    prokarüootidel üks.DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas. DNA-polümeraas liigub pärisuunaliselt läbi ca 1000 nukleotiidipaari ja sünteesib üht ahelat , seejärel liigub teisel ahelal samapalju tagasi, sünteesides uut ahelat suunaga 3´- 5´mõlemal puhul.Kõrgematel organismidel toimub replikatsioon kiirusega 0,2...2,5 μ/min, madalamatel 30
    μ/min. Kõrgematel organismidel toimub replikatsioon üheaegselt mitmes punktis, st
    kromosoomi-DNA-s on mitu replikaatorit (punkti), kust kahendumine algab, ja seetõttu
    toimub terve
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Veiste geneetika #1 Veiste geneetika #2 Veiste geneetika #3 Veiste geneetika #4 Veiste geneetika #5 Veiste geneetika #6 Veiste geneetika #7 Veiste geneetika #8 Veiste geneetika #9 Veiste geneetika #10 Veiste geneetika #11 Veiste geneetika #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuusiku Õppematerjali autor

    Lisainfo

    küs.vastused
    kontrolltöö

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    doc
    Taime geneetika
    61
    pdf
    Loomageneetika 1 osa
    48
    docx
    Veterinaarne geneetika
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    21
    docx
    VETERINAARGENEETIKA
    34
    docx
    GENEETIKA
    32
    doc
    Geneetika
    23
    doc
    KLASSIKALINE GENEETIKA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun