Veisekasvatuse vastused (0)

5 VÄGA HEA
 
Lihaveiste tõug
Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad
vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad
600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on
küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid
temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda
tõugu veised Soomest 1994. Aastal.
Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka
lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg.
Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Loomad ei kaldu rasvumisele, on tapaküpsed igas
vanuses. Loomad väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe. Sobivad pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas.
Lehmad tagasihoidliku piimakusega. Loomad väga temperamentsed. Sobib ristamiseks, sest poegimine on kerge ja järglastele
pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal
Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17.
Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid.
Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad.
Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal
Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati
neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu
maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid
1200...1400 kg.Head söödakasutajad. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Rahulikud. Ristata
nii piima- kui ka lihatõugu veistega. Head karjamaasööda kasutajad. Loomad ei rasvu ka suure jõusöödakoguse olemasolul
ratsioonis. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine ja madal liha kvaliteet. Esimesed heade jõudlusnäitajatega
SAROLEEd toodi Eestisse 2000. Aastal
Simmental *Pärineb Sveitsist, Saksamaal- Fleckvich, Prantsusmaal ­ Pie Rouge, Itaalias ­ Peseto-Rosa. Levinud kogu
maailmas. Skandinaaviamaadesse toodi alles möödunud sajandi 70ndatel aastatel. Suurekasvuline. Sobib nii piima kui ka liha
tootmiseks. Kohanevad hästi igasuguses kliimas. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini,
teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Mõned herefordidega üsna
sarnased. Lehmad ­ 700...800 kg, pullid 1200 kg. Piimatoodang hea. Vasikate kasvuintensiivsus kõrge. Lehmad suurepärased
emad. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal
Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast,Kutsutakse ka kõrgmaa veisteks. Tõuraamatusse märgitud vanima tõuna
maailmas. Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Lehmad- 500 kg, pullid- 800 kg.
Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on
aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu
aeg vabas looduses, seega puudub vajadus lautade järele
Aktiveene hele (blonde d` aquitaine) *Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Tõuraamatu pidamist alustati alles 1962. aastal. On
suurekasvuline tõug- lehmad 850...1200 kg, pullid 1300...1600 kg. Lehmade kasutusaeg on 10...12 aastat, isegi kuni 18 aastat.
Selle tõuga sobib ristata ka teisi tõuge. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt
meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Nii sarvedega kui ka nudid. Poegimine on kerge,
samas vasikas on raske, kuid seejuures pikk jua sihvakas. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes. Taluvad
palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu. Tapaomadused suurepärased. Liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Eestisse toodi
esmakordselt 2002. aastal
Belgia sinine * Belgias on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 98% kogu maailma seda lihatõugu veiste
populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850...900 kg, pullid 1100...1250 kg. Värvus varieerub helesinise,
musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende
rümba kõrge kvaliteet. Tapasaagis üle 70%. Tõu miinuseks on väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil.
Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel.
1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat.
Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Veisekasvatuse vastused #1 Veisekasvatuse vastused #2 Veisekasvatuse vastused #3 Veisekasvatuse vastused #4 Veisekasvatuse vastused #5 Veisekasvatuse vastused #6 Veisekasvatuse vastused #7 Veisekasvatuse vastused #8 Veisekasvatuse vastused #9 Veisekasvatuse vastused #10 Veisekasvatuse vastused #11 Veisekasvatuse vastused #12 Veisekasvatuse vastused #13 Veisekasvatuse vastused #14 Veisekasvatuse vastused #15 Veisekasvatuse vastused #16 Veisekasvatuse vastused #17 Veisekasvatuse vastused #18 Veisekasvatuse vastused #19 Veisekasvatuse vastused #20 Veisekasvatuse vastused #21 Veisekasvatuse vastused #22 Veisekasvatuse vastused #23 Veisekasvatuse vastused #24 Veisekasvatuse vastused #25 Veisekasvatuse vastused #26 Veisekasvatuse vastused #27 Veisekasvatuse vastused #28 Veisekasvatuse vastused #29 Veisekasvatuse vastused #30 Veisekasvatuse vastused #31 Veisekasvatuse vastused #32 Veisekasvatuse vastused #33 Veisekasvatuse vastused #34 Veisekasvatuse vastused #35 Veisekasvatuse vastused #36 Veisekasvatuse vastused #37 Veisekasvatuse vastused #38 Veisekasvatuse vastused #39 Veisekasvatuse vastused #40 Veisekasvatuse vastused #41 Veisekasvatuse vastused #42
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas saada enam tulu ?
  • Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades ?
  • Millist sugupulli kasutada tõukarjades ?
  • Millal muretseda karja uus pull ?
  • Millistest allikatest need andmed saadakse ?

Mõisted

aberdiin, nudid, head karjamaa, lehmad, lehmad, suurekasvuline tõug, poegimine, tõu eripäraks, lehmade udarad, luude osatähtsus, rippudarad, kitse, piimajõudluse suurenemisega, sellele vaatamata, suuremaid piimajuhasid, piimsuhkru, üheks koostisosaks, piimaloome, lehm, lehm, poegimisvahemiku reguleerimisel, stimulatsioon, munarakkude viljastamiseks, suurendamise vahendiks, päevane lüpsi, väheneb 1, kogutoodang 100, piirtoodang, nädalast, lüpsiks, käsilüpsist, lisaks sellele, nisakannud, kannulüpsil, lüpsiaparaadi osadest, sisekestast, pulsatsioonitsükli kestus, imemis, imemis, rõhumuutuste järgi, kestuseks 60, sissevooluotsikutele, suuremat piimakambrit, kollektor, torusselüpsil, kannu, stabiilsuse perioodi, rohi, kvaliteetne hein, praegusel ajal, silos, suure proteiinisisaldusega, äädik, silo valmistamisel, silo konservandid, laiemalt, kartuli söötmisel, kartul, toiteväärtus, kaeral, nisu energia, teraviljajahu kõrval, energiarikkad märgkontsentraadid, võrkmiku sisepind, vatsa sisemus, libedik, libediku ph, vatsamikroobid, libediku happesus, libediku kümosiinisisaldus, veisteks, parimad veisetõud, šviitsi tõugu, piimatõugudest, vananemis, sünnimassiga vasikatest, pullvasikad, piimaperioodil, sugulise küpsemise, täiskasvanuperioodil, produktiivloomi, vananemis, konstitutsioon, hingamistüüpi, piimaveised, seedetüüpi veistel, seedetüüpi, lihastik, varavalmivatel loomadel, varavalmivatel loomadel, jõudluseks, tähtsaim piimatootja, kõrgema rasva, piima rasva, piima rasva, nimetatud omadused, tapasaagis, lihatõud, mõnedele lihaveisetõugudele, lihaomadused, omakorda liha, senised uurimused, tõugu veiseid, eesti maatõug, tõumärk, horisontaalne söömis, lehmade pidamisel, lehma nimetahvlil, poegimis, karjaraamat, lehmade valik, 305 päeva, laktatsiooniperioodi pikkus, piima rasvatoodang, aprillikuu rasvatoodang, kõrvamärgis, infole, eid märk, eid märgiga, eid märgid

Sisukord

  • Lihaveiste tõug
  • Lihatöötleja seisukohalt
  • Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega
  • Lihaveisekasvatuse eesmärk
  • Viisid lihaveisekasvatuse alustamiseks
  • Kuidas saada enam tulu?
  • Möödalaskmised
  • Sugupulli koormust mõjutavad tegurid
  • Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades?
  • Millist sugupulli kasutada tõukarjades?
  • Millal muretseda karja uus pull?

Teemad

  • Aberdiin-angus
  • Nudid
  • Limusiin
  • Hereford
  • Šarolee *
  • ŠAROLEEd
  • Simmental
  • Šoti mägiveis
  • Aktiveene hele (blonde d` aquitaine)
  • Belgia sinine
  • Piemont *
  • Dexter *
  • Gallovei
  • Lihatõugu veiste erinevused piimaveistest
  • valgelihastõbi
  • Lihatöötleja seisukohalt
  • Loodusrütmide seose plussid
  • Loodusrütmide seose miinused
  • Piimaloome
  • viimasüsteem
  • liitrit verd
  • Näärmed ja viimasüsteem
  • Joonis
  • keratiini
  • Udara viimasüsteem
  • Piima süntees
  • Piima põhilised koostisosad
  • Piimavalgud
  • Valguloomeks
  • Kaseiin
  • Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud
  • Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi
  • Laktoosi loome
  • Piimarasva sünteesivad
  • Piimarasva
  • Piimarasva sünteesiks
  • Karja taastootmine ja reproduktsioonitsükkel
  • Taastootmine
  • Reproduktsioonitsükkel (Poegimisvahemik)
  • poegimisvahemikuks
  • tiineltlüpsiperioodist
  • Laktatsioon
  • kinnisperiood
  • Tiinus
  • uuslüpsiperioodiks
  • Sigivus
  • Embrüosiirdamise
  • Enamlevinud meetodi
  • Teise meetodi
  • Laktatsioon
  • päevane
  • kogutoodang
  • laktatsiooni püsivus
  • joonis
  • püsivuse
  • Kinnisperiood
  • Lüps
  • Piima sõõrdumine
  • Söördumisrefleksi tekke skeem
  • oksütotsiinile
  • Oksütotsiini
  • Lüpsiseadmed
  • Nisakannud
  • hülsist
  • nisakummist
  • Nisakumm
  • Nisakummi
  • Joonis
  • Pulsaator ja pulsatsioon
  • joonisel vahemik b
  • massaažitaktiks
  • joonisel vahemik a
  • imemistaktiks
  • Massaažitaktiks
  • taktisuhteks
  • taktisuhe
  • imemistakti
  • kestuseks
  • Kollektor
  • kollektor
  • kollektori
  • Kollektor
  • Lüpsivaakum ja lüpsikiirus
  • Lüpsikiirust
  • Masinlüpsi faasid
  • lüpsifaasidele
  • oksütotsiini
  • sõõrdumisrefleksi (joonis, A)
  • sõõrdumist
  • Eellüpsi
  • joonis, B
  • CTM
  • solutesti
  • joonis, C
  • joonis, A
  • Järellüpsi
  • joonis,B
  • Järellüps
  • Tühjaltlüpsi
  • joonis C
  • joonis
  • SÖÖDAD, SEEDE, SÖÖTMINE
  • Söötade liigitus
  • koresöötadeks
  • mahlakateks
  • söötadeks
  • Koresööt
  • haljassöödad
  • põhk
  • karjamaarohi
  • Kvaliteetne hein
  • Mahlakad söödad
  • kartul ja juurviljad
  • Kartul
  • Juurviljad
  • söödakaalikat, söödanaerist
  • Juurvilju
  • Kontsentreeritud söödad
  • jõusöödad
  • segajõusööta
  • Kaera
  • Rukis
  • Teraviljajahu
  • Söödalisandid
  • Söödalisanditeks
  • Ülevaade söötmisest
  • Söötmise
  • söötmisnormid
  • Toitainete vajadus
  • toitainete vajadus
  • mullikatel
  • lehmadel
  • vitamiinid
  • vitamiinide
  • Seede üldkäsitlus
  • pärismaost
  • libedikust
  • kiideka
  • Kiidekas
  • libedik
  • võrkmik ~
  • kiidekas
  • Vatsas
  • 80 liitrit sülge
  • kiidekasse
  • Kiidekas
  • libedikku
  • Vatsaseede
  • Vatsajärgne seede ja toitainete imendumine
  • Peensooles
  • umb- ja käärsoolde
  • LÜHIÜLEVAADE VEISEKASVATUSE AJALOOST
  • tarvast
  • Tarvaste
  • Tarva
  • SEEBUD ja PÜHVLID taluvad palavat kliimat paremini
  • sajandi keskpaigani olid veised Euroopas peamiselt tööloomadeks
  • norralased, hollandlased
  • šveitslased ja inglased
  • Piimatoodangut üle 1000 kg aastas või üle 8 kg päevas peeti 1800. aastal silmapaistvaks
  • Tõugude ajaloo teine periood kestis 19. sajandi alguseni. Selleks ajaks olid Euroopast
  • pärinevad veised levinud kõikidesse maailmajagudesse
  • džörsi,görnsi,äärširi,šorthorni,herefordi ja aberdiin- anguse tõug
  • Šviitsi
  • pruuniks tõuks
  • hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi
  • taani punane
  • Lihatõugudest : herefordi, šorthorni ja aberdiin- anguse tõug
  • Kombineeritud jõudlusega tõud: šviitsi, simmentali ning viimasel ajal on kiiresti levinud
  • šarolee tõug
  • VEISEKASVATUS EESTIS
  • aborigeenset
  • saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus
  • viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks
  • halli stepitõugu veiseid Ukrainast
  • A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse
  • Esimene eestikeelne tõuraamat
  • eesti maatõugu
  • jõudluskontrolli
  • KASV JA ARENEMINE
  • all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja
  • kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas
  • on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab
  • organismi massi, kudede ja organite suurenemises
  • I Looteline periood (embrüonaalne periood)
  • Looteline periood
  • II Lootejärgne periood
  • Lootejärgne periood
  • Vastsündinuperiood
  • Piimaperioodil
  • Sugulise küpsemise ehk puberteediperioodil
  • Täiskasvanuperioodil
  • Vananemis- ehk raukumisperioodil
  • PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KONSTITUTSIOON
  • konstitutsioon
  • Konstitutsioon
  • Hingamistüüp ( Typus respiratorius)
  • Piimaveised
  • Typus digestivus)
  • Piimaveiste tüübil
  • Lihaveiste tüübil
  • Tööveise tüübil
  • VARAVALMIVUS JA KASUTUSIGA
  • Varavalmivuse
  • Varavalmivus
  • Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga
  • JÕUDLUS
  • Jõudluseks
  • Piimajõudlus
  • aastalehma keskmine toodang
  • Keskmine aastalehmade arv = kogu karja söötmispäevade arv aastas / 365 (liigaastal
  • aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/
  • aastalehmade arv
  • LIHAJÕUDLUS
  • Lihajõudlust
  • Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse
  • harilikult rohkem liha. Kehamassi määramiseks kaalutakse loom tapa eel
  • Tapamass
  • Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata
  • Tapasaagis
  • TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE
  • Tõug on
  • VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON
  • Piimatõud
  • Lihatõud
  • Doppellender
  • Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud
  • PIIMATÕUD
  • enne eesti mustakirju tõug)
  • EESTI HOLSTEINI TÕUG
  • EESTI PUNANE VEISETÕUG
  • EESTI MAATÕUG (maakari)
  • Eesti maakarja
  • tõumärk on EK
  • Eesti Maakarjakasvatajate Selts
  • VEISTE PIDAMINE
  • Noorkarja pidamine
  • Individuaalsulus
  • Ühissulus
  • Nuum- ja lihaveiste pidamine
  • Veiste lõaspidamine
  • Veiste puhke- söötmislatrites pidamine
  • Veiste sõnnikukihil pidamine
  • * Sügavallapanuga laudas
  • ühealaliseks sügavallapanul pidamiseks
  • Ühealaline sügavallapanuga laut
  • Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut
  • * Kaldpõrandal pidamine
  • ühe- kui
  • kahealalised
  • Ühealalises kaldpõrandaga laudas
  • * Kahealalises kaldpõrandaga laudas
  • Veiste puhkelatrites pidamine
  • Betoonist lamamisasemed
  • * Kummist asemematid
  • *Pinnasasemed
  • *Puitplankudega kaetud asemed
  • * Liivase
  • * Autokummidega stabiliseeritud pinnnasase
  • * Betoonpinnale kinnitatud madrats
  • * Geotekstiiliga kaetud lamamisase
  • Puhkelatritega laut
  • VABAPIDAMINE
  • VEISTE JOOTMINE
  • kvaliteetne joogivesi
  • joomisele vaid
  • minutit
  • POEGIMISVAHEMIK
  • moodustub laktatsiooni- ja kinnisperioodist
  • kestab poegimisest kuni järgmise
  • tiinestumiseni
  • on ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni
  • veistel 283 päeva
  • on pullvasika korral 2 päeva pikem kui lehmvasikal
  • Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui
  • üksikvasikal
  • VEISEKASVATUS
  • JÕUDLUSKONTROLL
  • Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll
  • LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti
  • Inventarinumber
  • ALGARVESTUS
  • nimetahvel
  • inventarinumber, isa nimi, isa number
  • sünniaeg, eelmise laktatsiooni toodang, viimase poegimise aeg, planeeritud
  • seemenduse aeg, tegeliku seemenduse aeg
  • nimetahvlil
  • jõusöödakoguse, šrotikoguse, juurviljakoguse, kartulikoguse
  • Noorkarjaraamatusse
  • inventarinumbrile
  • sugu, sünniaeg, põlvnemine (nii ema- kui ka isapoolne)
  • tõulisus, sünnimass, kehamass (pärast igakordset kaalumist), hindamise
  • tulemused
  • aktidest
  • registrist
  • Karjaraamat- kartoteegist
  • tõutunnistustelt
  • piimatoodang
  • piima rasva %
  • piima valgu %
  • somaatiliste rakkude arv (SRA) ühes ml-s piimas
  • karbamiidi kogus
  • kuu
  • aasta- ja laktatsioonitoodangute)
  • karjakontrollraamatuks
  • Poegimis- ja (paaritus-) seemendusregister
  • viimase poegimise ja seemendamise aeg
  • kinnijätmise ja loodetava poegimise aeg
  • lehma uuesti seemendada
  • vasika või vasikate
  • Karjaraamat
  • kartoteegikaartidest
  • lehma- ja pullikaardid
  • Lehmakaart
  • pullikaart
  • Individuaalkaardi
  • inventarinumber
  • sünniaeg ja -koht
  • tõug
  • tõulisus
  • põlvnemine
  • jõudlusnäitajad
  • jt. juba teada olevad andmed
  • tõuraamatu märk
  • ja number
  • Iga aasta algul kantakse individuaalkaardile andmed looma kasutamise
  • tulemuste kohta eelmisel aastal
  • Lehmakaardile
  • Viimaseks märkuseks
  • Aasta kokkuvõtete kaardile
  • Karja ajaloo kaardil
  • Aretusrühma
  • PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS
  • Piimajõudluse andmed on vajalikud
  • * tõuaretustöö korraldamiseks;
  • * loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks;
  • * piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks;
  • * tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks
  • Lehmade piimajõudluse hindamiseks
  • mis on vajalik selleks, et saada võimalikult
  • kiiresti ülevaadet pullide tütarde piimajõudluse kohta
  • 305 päevaste
  • päeva
  • Kui lehma
  • laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei
  • võeta
  • või varasemal tiinuspäeval
  • alates 211 tiinuspäevast
  • piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse
  • ning rasva- ja valgutoodangu alusel
  • 9000-4,0-360-3,0-270-630
  • Piimajõudlusnäitajaid võime arvutada kuu, 100 päeva, 305 -päeva laktatsiooni
  • tegeliku laktatsiooni, kontrollaasta või eluaja kohta
  • interpolatsioonimeetodit
  • Piimatoodang, kg = I0P1+I1x(P1+P2):2+I2x(P2+P3):2...jne
  • Rasvat., kg = I0R1+I1x(R1+R2):2+I2x(R2+R3):2...jne
  • Rasv, %=(Rasv, kg : Piim, kg) x 100
  • I0 - laktatsiooniperioodi alguspäeva ja esimese kontrollpäeva vaheline intervall
  • päevades
  • I1, I2, I3 jne - kontrollpäevade vaheline intervall päevades ehk kontrollperioodi
  • pikkus see on- päevade arv kontroll- lüpsipäevale järgnevast päevast kuni
  • järgmise kontroll- lüpsipäevani (kaasa arvatud)
  • P1, P2, P3 jne - ühe kontroll- lüpsipäeva piimakogused, kg
  • SELGITUS
  • Kontroll- lüpsid lehmal KIRJAK
  • kgRasv, kuupäevpiika, %Valk
  • %10.0327,04,182,9815.0421,04,192,8512.0521,03,633,05
  • interpolatsioonimeetodil
  • Piima päevas, kg ajavahemikul 11.03...15.04=(27+21):2=24 kg
  • Piima päevas, kg ajavahemikul 16.04...12.05=(21+21):2=21 kg
  • piimatoodang = 15 päeva (01.04...15.04)x24 kg + 15 päeva
  • kg
  • RASVATOODANG aprillis arvutatakse analoogselt, lähtuvalt, rasvasisaldusest ja
  • piimatoodangust
  • RASV, kg
  • Kõigepealt leitakse rasvatoodang päevas erinevatel perioodidel
  • Märtsis: (27x4,18):100=1,1 kg
  • Aprillis: (21x4,19):100=0,9 kg
  • Mais: (21x3,63):100=0,8 kg
  • Keskmine päevane rasvat. ajavahemikus 11.03...15.04
  • 1+0,9):2=1,0 kg
  • Keskmine päevane rasvat. ajavahemikus 16.04...12.05
  • 9+0,8):2=0,8 kg
  • 0x15)+(0,8x15)=27 kg
  • RASVASISALDUS aprillis saadakse
  • aprillikuu rasvatoodang : aprillikuu piimatoodang)
  • :675) x 100 = 4,0%
  • piima VALGUTOODANG JA
  • VALGUSISALDUS !
  • TOODANGU ARVUTAMISEL TULEB SILMAS PIDADA JÄRGMISI
  • MOMENTE
  • Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva toodangu
  • arvestamisel arvesse ei võeta. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase
  • kontroll- lüpsipäeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut
  • NÄIDIS: Lehm viidi lihatööstusesse 20.03. Kontroll- lüps toimus 14.03
  • Piimatoodang oli 20 kg. Seega oli lüpsipäevi (15.03...19.03 k.a.). Sellel perioodi
  • piimatoodang oli 5x20=100 kg
  • Poeginud või karja juurdetoodud lüpsva lehma toodangut hakatakse arvestama
  • poegimise või karja juurdetoomise päevast alates
  • Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll- lüpsipäeva, siis toodangu
  • arvestamisel võetakse aluseks järgmise kontroll- lüpsi andmed
  • Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja
  • kinnijätmiste vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud
  • 305- päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest
  • kuni 305. päevani või lühema laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide
  • piimatoodangut
  • Kontrollaasta piimatoodang saadakse INTERPOLATSIOONIMEETODIL
  • arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmisel
  • Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta
  • jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud
  • Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine
  • piimatoodang lehma kohta aastas
  • AASTALEHM on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade
  • summa jagamisel päevade arvuga aastas
  • SÖÖTMISPÄEVADEKS loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, välja arvatud
  • tema karjast väljaviimise päeva
  • Mullika poegimise kuupäev ja lehmade karja tuleku päev (osteti mujalt karjast)
  • arvatakse lehmade söötmispäevade hulka
  • NÄIDIS: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22. aprillil poegis
  • mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21. novembril osteti juurde 5 lehma, karjast
  • praagiti 17. oktoobril 11 lehma
  • Lahendus
  • x 365 = 36500 söötmisp
  • x254 (22.04...31.12) = 1524
  • x230 (16.05...31.12) = 2300
  • x 41 (21.11...31.12) = 205
  • x289 (01.01...16.10) = 3179
  • KOKKU 43 708 söötmisp
  • Keskmine aastalehmade arv =
  • 708:365= 120
  • Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg
  • Aastalehma keskmine piimatoodang oli
  • 119:120=4259 kg
  • Poegimisvahemik
  • moodustub laktatsiooni- ja kinnisperioodist
  • * Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva
  • tiinestumiseni
  • veistel 283 päeva
  • MÄRGISTAMINE
  • Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et
  • aplikaatortangidega
  • ka kõrvade sälkimise teel
  • sälkimisvõtit
  • Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele
  • teisele hästi silmapaistvale kehaosale
  • külmutatakse vedelas lämmastikus
  • jahutatud numbrirauaga
  • Elektroonilised kõrvamärgid
  • Veiste EID märgid
  • punased
  • Tangid , millelt on eemaldatud plastikust alus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
45
doc
14
doc
11
docx
10
docx
2
docx
14
docx
158
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto