3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
· Eestis juuakse 3,6 kilogrammi, Lätis 2,3 ning Leedus 2,5 kilogrammi kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu juuakse 10 kuni 12 kilogrammi aastas, mis teeb kuus ühe inimese kohta 1 kilogramm kohvi. Nii uskumatu kui see ka poleks, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut. Body, mis see on? Body see on tunne, mida kohv te suus tekitab. See on kleepuvus, raskus, paksus või rammusus, mida te keel tajub. VEINID Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%. Tugevtatud veinile on lisatud viinamarja piiritust, mis tõstab alkoholisisalduse 15% - 22%. Vahuveini on rikastatud süsinikdioksiidiga ( CO2 ), mis pudeli avamisel avaneb mullidena. Veini
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
0,5 mahu-% ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahu-%. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahu-%, lahja alkohoolne jook kuni 22 ( kaasa arvatud) mahu-%, kange alkohoolne jook üle 22 mahu-%. Valmistusmeedoti järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kääritatud ja destilleeritud jookideks. Vastavalt algtoorainele liigitatakse alkohoolsed joogid järgmiselt: Seemneviljad viinamarjad veinid, brändid, sh konjakid, armanjakid õunad siidrid, kalvadosid, appeljack pirnid siidrid, poire(pirniviin) viinamarja pressjäätmed grappa (itaalias), marc (prantsusmaal) Luuviljad kirsid kirsch (kirsiviin) ploomid mirabelle(ploomiviin) Szlivia Palinka ( ploomiviin) aprikoosid Barack Palinka (aprikoosiviin) Pehmed viljad
Tod`i, Grokk, Puns. Eksklusiivseid, pikki aastaid tammevaadis küpsenud rumme serveeritakse aroomiklaasis ning nauditakse peale sööki koos sigariga. Sampanja Veini pikas ajaloos (u 7000 a.) on sampanja suhteliselt noor jook, mille sünniaeg jääb 17. sajandisse. Täpne avastaja on tegelikult teadmata, kuigi levinud on kaks peamist verisooni: 1) nimetatakse Hautervillesi kloostri veinikeldri ülemat Dom Perignoni 2) Londoni veinikaupmehed, kes avastasid, et Champagne maakonnast imporditud veinid uuesti käärima hakkasid. Selge on vaid see, et samapanja "avastamiseks " on vajalikud kaks tingimust: jahe piirkond ja hermeetiline veinianum. Champagne maakond, mille suuremaid keskused on Reimsi ja Epernay linn, mis asub 130 km Pariisist kirdes ja on koos Alsace`ga kõige põhjapoolsem veinipiirkond Prantsusmaal. Nii juhtuski, et enne, kui käärimisprotsess lõppes, langes temperatuur nii madalale, et pärmiseened jäid "talveunne"
170 aastate paiku e.m.a võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein, aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval. Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga. Rooma oli veinikaubanduse keskuseks ja Pompeji oli teiseks suuremaks kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri. Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused. Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED.....................
Kõik kommentaarid