Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vegetatiivne närvisüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
Vegetatiivne närvisüsteem #1 Vegetatiivne närvisüsteem #2 Vegetatiivne närvisüsteem #3 Vegetatiivne närvisüsteem #4 Vegetatiivne närvisüsteem #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Julka @@@@@@@ Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Vegetatiivne närvisüsteem

Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi

Füsioloogia
thumbnail
2
doc

Vegetatiivne närvisüsteem

vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad

Arstiteadus
thumbnail
12
docx

KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem

KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline

Farmakoloogia
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha ­ soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne ­ Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!!

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
12
rtf

Anatoomia: närvisüsteem

protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit

Meditsiin
thumbnail
8
docx

VEGETATIIVSE NÄRVISÜSTEEMI RAVIMID

VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ADRENERGILISED KOLINERGILISE ANTIKOLINERGILISE MÜORELAKSANDID D D Lihasrelaksantide Seedetrakti haigused, toime lõpetamine! oftamoloogia, Vastumürk hingamiselundite haigused, Oftamoloogia. parkinsoni ravi, opieelne ravi, vastumürk, bradükardi. DEPOLARISEERIVA MITTE- D DEPOLARISEERIVAD

Farmakoloogia
thumbnail
11
docx

Närvisüsteem

Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu

Bioloogia



Lisainfo

Küsimused

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun