Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittes
partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida tundsite minevikus või tunnete nüüd, mõtete kujul teistest või endast ning teie endiste või praeguste soovide või vajaduste kujul. 9 Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemaks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutate energiat. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 29-32) Eneseväljendus Teiste inimestega suhtlemise võib jagada nelja kategooriasse: te väljendate oma tähelepanekuid, mõtteid, tundeid ja soove. Iga kategooria nõuab erinevat väljendusstiili ning sageli ka täiesti erinevat sõnavara. 1. Tähelepanekud See on teadlase, detektiivi, televiisoriparandaja keel
uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Avatud mina Pime mina Endale teada, teistele teada. Endale tundmatu, teistele teada. Varjatud mina Tundmatu mina Endale teada, teistele tundmatu. Tundmatu endale ja teistele. Eneseavamise plussid: 1) Õpite paremini tundma. 2) Inimsuhted muutuvad lähedasemaks. 3) Suhtlusringkond laieneb. 4) Süütunne leevendub. 5) Ammutate energiat. Usaldades teisele, mida olete teinud või mõelnud, kergendate süükoormat: 1) Te ei pea enam raiskama jõudu patustuse varjamisele. 2) Kui olete oma süütundest rääkinud, olete võimeline seda erapoolematult vaatama. Eneseväljendus Eneseväljenduse kategooriad:
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine............................................................
Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos ke
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Kõik kommentaarid