GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!!
Veestik
1. Millisteks osadeks jagatakse veestik?
V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning
maasisene vesi ehk põhjavesi.
2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet?
V:
3. Mis on sisemeri ? Nimeta Euroopa sisemered .
V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa
väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri .
4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered.
V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud
saarkaarega.
5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib?
V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Ri mvee
veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee
segunemisel.
6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
V: Ri mveega on kohanenud vähesed li gid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik ,
mis on kül li givaene, ent isendirikas.
7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist.
V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht , sügavamale jääb püsiva
temperatuuriga soolasema vee kiht.
8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)?
V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest
9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul?
V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab
sademetest tingitud kõrge või madal veeseis.
10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered ?
V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus.
11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist?
V: Saasteained võivad kuhjuda toiduahelas ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist.
12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus?
V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sel el on
sõitjate- ja kaubavedu .
13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad.
V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed , rohked
rannikumere saared (üle 1500), settekivimid , lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja
kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses.
14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid.
V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu li varand, möldri
moreenrand
15. Kirjelda kulutus - ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul.
V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti
lahtedest ning poolsaartest li gestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik
tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline.
16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul.
V:
EUROOPA KLIIMA
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
V: Päikeseki rguse hulk, kui palju päikeseki rgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede.
Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kli mat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel
määral kujundavad kli mat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mil e toime
ulatub tuhandete kilomeetrite taha.
2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja li v peegeldavad palju ki rgust tagasi. Tumedad asjad
nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse.
3. Miks õhumassid liiguvad?
V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb .
4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem
ühesugune?
V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus.
5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist
mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?
V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja
sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem akti vse Lõuna-Aasia mi nimumi
ehk madalrõhualaga.
6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks?
V: Parasvöötme merelise kli maga aladel
7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel
Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis ?
V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kli mas, kus on talved
külmad ja suved soojad.
8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes
kliimavöötmetes asuvad.
V: Arktilisse kli mavöötmesse jõuab vähe päikest ning ki rguserezi mi mõjutab polaaröö ja
päeva vaheldumine . Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Lähisarktiline
vööde hõlmab Islandi loodeserva ning Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia ja Koola
poolsaare. Si n lumi suveks sulab ja sajab vihma.
9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline , ülemineku ja mandriline kliima? Too
näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad.
V: Parasvöötme merelist kli mat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi.
Sinna alale jäävad Island , Briti saared Prantsusmaa jms. Üleminekulise kli maga aladel on
suved soojemad ning talved külmemad ja sademeid vähem. Sinna alale jääb Eesti.
Mandrilise kli ma suvise ja talvise temperatuuri vahe muutub suuremaks .
10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on paraskontinentaalne kliima?
V:Merelise ja mandrilise kli ma vahepealne.
11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga , mille poolest
troopilise kliimaga?
V: Lähistroopilises vöötmes on talv vihmane nagu parasvöötmes, suvi aga kuum ja kuiv
nagu troopikas.
12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa
kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast?
V: Kõrguse kasvades temperatuus alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja
liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine polaar ööd ega -päeva.
13. Milles seisneb kasvuhooneeffekt ? Mida on selles head, mida halba?
V: Need ained lasevad kül lühiainelisel päikeseki rgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt
lähtuval pikalainelisel soojuski rgusel maailmaruumi hajuda.
14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti?
V: Fossi lide kütuste põlemisega.
15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit?
V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase
tõuseks. Meri ujutaks üle ni Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad .
16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid
rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda
V: Ei, sest kli ma sõltub si ski väga paljudest omavahel keerulistest seostest.
17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga
nõus?
V: Nad arvavad , et praeguse soojenemise puhul on tegu loodusliku kli ma muutumisega, mis
on toimunud kogu planeedi ajaloo jooksul.
18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiieguse hulk Eestis kõige suurem?, kus kõige
väiksem? Miks?
V: Kõige enam saavad päikeseki rgust rannikualad ja saared, kõige vähem aga kõrgustikud,
mis on peamiselt sademepüüdjad ning pilvede tekitajad .
19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid?
V: See, jui palju ki rgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sel est, kas aluspind
on vesi või maaping (hele või tume). Aluspinna reljeef kujundab aga õhumasside li kumised.
20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale?
V: Päikeseki rguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule ruumilises jaotuses etendab
Eestis tähtsamat ona Läänemeri.
21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis.
V: Tsüklon on mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, mil e
keskosas on õhurõhk madalam kui servadel . Antitsüklon on sarnaselt tsükloniga mõnesaja-
kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, kuid vastupidiselt tsüklonile on
sel e keskosas õhurõhk kõrgem kui servadel ning sel es valitsevad laskuvad õhuvoolud.
22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke?
V: Seal kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb.
23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel?
V: Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad , talvel sageli sula.
Antitsüklonid toovad meile selge päikesepaistelise ilma, mil ega võib suvel kaasneda põud,
talvel aga käre pakane .
24. Võrdle külma ja sooja fonti.
V: Külm font - Tekib külma õhu soojale peale tungimisel.
Soe font - Tekib sooja õhu külmale peale tungimisel.
25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas
merelises või mandrilises? Miks?
V:
26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled?
V: Need seostuvad eelkõige sagedase tsüklonitega.
27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus lumikate kõige hiljem?
V: Kõige hiljem Lääne-Eesti saartel ning kõige varem kõrgustikel.
MÕISTED
HOOVUS - Suure koguse vee horisontaalne, enam vähem püsiva suuna ja ki rusega
li kumine.
ÕHURÕHK - Rõhk, mida avaldab õhk enda al olevale maa- ja merepinnale.
MADALRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk on keskmisest madalam kui ümbritsecatel
aladel.
KÕRGRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk ok keskmisest kõrgem kui ümbritsetavatel
aladel.
LÄÄNETUULED - Parasvöötme püsivad tuuled, mis puhuvad edelast, läänest ja loodest.
TSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km länimõõduga õhukeeris, mil e keskosas on
õhurõhk madalam kui servades.
ANTITSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km läbimõõduga õhu keeris, mil e keskosas
on õhurõhk kõrgem kui servadel.
KÜLM FONT - Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga.
SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga.
ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte.
RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee
segunemisel.
SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest
koosnevaid kaljusaari.
VALGLA - Maa-ala, mil elt mingi veekogu või sel e osa saab oma vee
VEELAHE - Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik pi rjoon.
PÕHJAVESI - Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid
tühimikke.
VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED - Jämedateralised setted ja poorsed kivimid,
läbi mil e vesi maapinnas sügavamale vajub.
VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED - Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid,
mil est al apoole põhjavesi ei vaju.
VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT - sette- või kivimikiht , mil e kõik poorid on veega täidetud
PÕHJAVEE TASE - Põhjaveega kül astunud kihi pealispinna sügavus maapinnast
EESTI ASEND, SELLE EHITUS JA PINNAMOOD
1. Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest
(loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja
poliitgeograafiline asend).
V: Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul
parasvöötmes segametsavööndi põhjapi ril.
2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir ?
V: Narva jõgi, Peipsi järv, Lammjärv ja Pihkva järv.
3. Mis on põhikaart?
V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, mil ele on kantud
kõik olulisemad maastikuobjektid.
4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)?
V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satel i diga
5. Mida näitab geokronoloogiline skaala?
V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks.
6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti
alal?
V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja li vakivid.
7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord ? Nimeta kivimeid, millest see
koosneb.
V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat.
8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis.
V: Paljanduvad Haanja kõrgustiku lõunaosas.
9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub?
V: Savi, sinisavi , fosfor , põlevkivi, lubjakivi ja dolmi t.
10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust.
V: Kambrium, ordovi tsium, Silur, devon
11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast?
V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte al
asuvad kristalsed -ja settekivimid
12. Millest koosneb Eesti pinnakate?
V: Savi, Li v, Kruus, Turvas ja Veeris.
13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse?
V: See läheb paksemaks.
14. Mis on pinnavorm ? Kuidas neid liigitakse?
V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest.
Neid li gitatakse kuju järgi.
15. Kirjelda Eesti pinnamoe kujunemise etappe . Milline neist etappidest on jätnud
Eesti praegusesse pinnamoodi kõige suurema jälje? Miks?
V: Esimesel etapil kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid : kõrgustikud,
lavamaad ja nõod. Teine etapp oli seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega .
Kolmandal etapil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine.
16. Too näiteid Eesti pinnamoe suurvormide kohta.
V: Madal - Eesti, Kõrg - Eesti
17. Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest? Too näide.
V: Kulutuslikud kõrgustikud on tekkinud jää kulutamise teel, kuhjelised setete kuhjumisel.
18. Mille poolest erinevad nõgu ja orund ? Too näide.
V: Nõgu on keskelt madalam ning servadest kõrgem suletud pinnavorm, mil e põhjas on
tavaliselt järv või soo. Orund on aga piklik laiapõhjaline ja raskesti pi ritletav avatud
pinnavorm.
19. Mille poolest erinevad lavamaa ja madalik? Too näide.
V: Lavama e. platoo on ümbrusest kõrgem tasandik , mida enamasti ääristavad astangud .
Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere al .
20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste pinnavormide leviku
alusel?
V: Õhukese pinnakatte ja väheli gestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas
vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu
pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi.
21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis
loode-kagu suunas?
V: pinnavormide suuna järgi.
22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis?
V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel
- kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel.
23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme.
V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid . Levinud
rannakuhjevormid on ka rannaval id ja maasääred.
24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike
peamiselt leidub? Miks seal?
V: Kärestik on ki re vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi.
25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal?
V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest
seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate.
26. Too näiteid pinnavormide kohta, mida on kujundanud tuul, mida elusorganismid,
mida meteoriidid.
V: Luide tekin si s, kui li va kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta ki rust vähendab,
mistõttu pudenevad li vaterad takistuse juures maha.
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7
foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2
aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 oC õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. 21. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen) b)Õhumasside alusel (nt. Strahler) c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) 22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus Niiske ekvatoriaalne kliima
Kõik kommentaarid