Veenus (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Veenus referaat

Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009  Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg.  Veenus

Füüsika

6

doc

Veenus

Veenus Referaat Tartu 2008  ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on

Füüsika

2

odt

Veenus

õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 460 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure

Astronoomia ja astroloogia

9

pptx

Veenus

· Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta.  ORBIIT · Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.  PÖÖRLEMINE · Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. · Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. · Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole.  TUUM · Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine.  VEENUSE JA MAA SARNASUSED

Füüsika

7

doc

Veenus

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu "Venera 14"le näha ei olnud. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine atmosfääris, mitte vees. Veenuse atmosfäär Teleskoobist vaadates paistab Veenus alati sirbikujulisena. Veenuse pinda ei saa vaadelda, kuna Veenusel on teavas kogu aeg pilves. 50-65 kilomeetri kõrgusel pakneb kõige tihedam pilvede kiht. Hõredaim pilvede kith asub umbes 72 kilomeetri kõrgusel. Pilvekihtide vahel puhub tugev tuul. Tuule kesmine kiirus on umbes 300 ­ 400 meetrit sekundis. Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääri rõhk on 9 MPa. Maal on umbes selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses

Füüsika

15

pptx

Veenus ( slaidid )

lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud.  Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate.  Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.  Atmosfäär Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega.

Füüsika

9

doc

Veenus - referaat

Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenus asub päikesele lähemal kui Maa, siis saab ta Maast üle kahe korra rohkem soojust ja valgust. Suuruse ja massi poolest ei erine Veenus Maast peaaegu üldse. Sellepärast nimetatakse teda sageli Maa ,,kaksikvennaks". Veenuse läbmõõt on umbes 12 600 km, seega moodustab see 0,99 Maa läbimõõdust. Kuna Veeusel kaaslasi pole, siis on tema massi väga raske määrata. Seda saab määrata ainult mõningate häirete põhjal, mida põhjustab Kuu oma liikumisega. Nende põhjal ongi kindlalks tehtud, et Veenuse mass ja 2

Füüsika

2

rtf

Veenus

Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht.

Füüsika

Kommentaarid (0)