Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia
Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid
· Irina Zemit, EMÜ doktorant
· Randel Kreitsberg, TÜ doktorant
· Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad
· Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask (e)metallid
· Ioonsed: Cu 2+
· Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb)
· Tributüültina (TBT)
· Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5
Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4
Cu 0.4 6.7 · 10 3.1 · 10
Hg 15.8 13.5 5.9
Pb 0.003 0.007 0.01 Tuvikene et al. Fish Physiology, Toxicology, and Water Quality (2000) Ammooniumi toksilisus · Toksilisus sõltub vee pH-st
· NH3 palju toksilisem kui NH4+
· LC50 96h vikerforellilie 0,16-1,1 mg/l NH3 (11-48 mg/l ammooniumlämmastikku)
· Akuutne toksilisus langeb temperatuuri tõustes.
· Kroonilise toksilisuse nähud hakkavad ilmnema vikerforellil alates 0,04mg/l Toksiliste ainete bioloogiline kättesaadavus
Bioakumulatsiooni suurus oleneb ainete bioloogilisest kättesaadavusest.
Bioloogiline mitmekordistumine · PCB-d
· Dioksiinid · Pestitsiidid (DDT jt.) Ökoöstrogeenid ja -androgeenid
· Ained, mis sarnanevad oma keemiliselt ehituselt suguhormoonidega.
· Võivad seonduda hormooni jaoks mõeldud retseptoriga ja sellega blokeerib retseptori nii, et hormoon ei saa enam ühineda (TBT, nonüülfenoolid, jne.) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata
· Ainult keemilised määramised ei anna meile infot toksiliste ainete mõju kohta organismidele
· Tuleks kasutada senisest rohkem mitmesuguseid bioteste (biomarkerid, bioindeksid) paralleelselt keemiliste analüüsidega Mürgisuse paradoks · Paracelsius ( Sveitsi arst) kõik ained võivad olla mürgised mürgisuse määrab ära doos . Vee toksikoloogia alates 1970
Klassikaline toksikoloogia Keskkonnakeemia Lühike veetoksikoloogia ajalugu
· Süsteemsed toksilisuse mõju laboratoorsed uurimised alates 1920
· Periood enne II maailmasõda. Kasutati zooplanktonit ja kalu nii laboris kui ka looduses.
· Pärast II MS hakati meetodeid standardiseerima. Biokatsed "kurgipurkides" (5-25l)
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 70 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kiksu
Õppematerjali autor
loomade kontakti madalate doosidega. Katseloomade arvu minimaliseerimine on rahvusvahelise loomakaitsepoliitika üks olulisi punkte Ainete mürgisuse testimiseks kasutatavate katseloomade ja inimese vahel on palju anatoomilisi ja füsioloogilisi sarnasusi, millega loomade kasutamine toksikoloogilistes uuringutes ongi põhjendatud aga ka rida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, mida ei tohi tulemuste ülekandmisel ühelt liigilt teisele ignoreerida. rakukatsed · In vitro toksikoloogia lõpppunkte on palju ning erinevaid ning üheks laialt kasutatavaks lähenemiseks on aine genotoksilisuse määramine tema potensiaalse kantserogeensuse esialgseks hindamiseks. Viimase meetodid on üpris hästi paika pandud. Kuna erinevad genotoksilisuse testid detekteerivad erinevaid geneetilisi protsesse, on aine täielikuks iseloomustamiseks mõistlik kasutada tervet komplekti teste nagu näiteks: 1. DNA üleplaaniline süntees
Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). Toidu ohutuse ja mürgisuse probleemidega tegeleb toidutoksikoloogia, mis on toksikoloogia üks olulisemaid harusid. Toksikoloogia on teadus, mis uurib · ohtlike (kahjulike) ainete teket, koostist ja omadusi, · nende rakutoksilist, mutageenset, teratogeenset, kantserogeenset, allergeenset jt. toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................
organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige
sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad · primaarproduktsioon e. esmane toodang. Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid, kasutavad kas otse või kaudselt heterotroofid · tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi · lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad Toiduahel · energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Troofilised tasemed · tootjad · taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad · röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad Lagundajad Laguahel Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASS
tulemusena. Saasteained avaldavad neg mõju toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. Keskkonna saasteained, põllumajanduslikud saasteained, tööstuslikud saasteained. Suurtes kogustes võivad saasteained põhjustada tervisehäireid. ppm – particles per million, osakesi miljoni osakese kohta ppb – particles per billion, osakesi miljardi osakese kohta 1 ppm = 1 mg/kg või 1 μg/gg/g 1 ppb = 1 μg/gg/g või 1 ng/g 38. Toksikoloogia ja toksikandid Toksikoloogia – teadusharu, mis tegeleb keemiliste ainete kahjulike mõjude uurimisega elusorganismidele. Toksikant – aine, mis mingis koguses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab elutalitluse häireid või surma. Aine mürgisus sõltub selle kogusest, aine on seda toksilisem, mida väiksemates kogustes või madalamatel kontsentratsioonidel see talitushäireid põhjustab. 39. Toksiliste ühendite toimed Toksilised ühendid võivad põhjustada:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid