Veebi sisuloome tekst (0)

Sarnased õppematerjalid

40

doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

Web 1.0 presenteeris infot suures osas staatilisel viisil. Infot sai otsida ja seda sai tarbida. Interaktsioon selle infoga oli aga minimaalne. Oskajamad said küll ise staatilisi veebilehti valmistada ja kohati sai ka kommentaare teatud lehekülgedele jätta, aga see oli ka kõik. Internetis surfamine sarnaneb Web 1.0 puhul raamatukogus käimisele. Web 1.0 suurimaks väärtuseks peetakse seda, et informatsioonile tekkis ligipääs. Web 2.0 puhul on vastupidi eelkäiale suur osa veebi sisust genereeritud kasutajate poolt. Näiteks Wikipedia, Youtube, blogid, sotsiaalvõrgustikud, jne. Piir tarbija ja looja vahel on tihti hägune. Kasutajatest saavad ühtaegu nii tarbijad, produtsendid, disainerid, jne. Internetis surfamine sarnaneb workshopil osalemisega või mõnel muul lõbusal viisil teiste inimestega suhtlemisega. Web 2.0 suurimaks väärtuseks peetakse sisu produtseerimise tavakasutajani viimist. Web 3.0 kombineerib Web 1.0 ja 2

Turundus

28

pdf

E-Turunduse eksami kordamisküsimused koos vastustega

Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk Kui tihti nad kodulehte külastavad Millised on nende oskused Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile) Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte, partner) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot.

E-turundus

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

...........................21 2.1 Sissejuhatus......................................................................................................... 21 2.2 Juurdepääs sisule.................................................................................................22 2.2.1 Puue............................................................................................................... 23 2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad..................................................23 2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI).................................................24 2.2.4 Euroopa Liidu soovitused...............................................................................25 2.3 Kasutatavus.......................................................................................................... 26 2.3.1 Mõiste ja metodoloogia....................................................

Kultuurilugu

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on

Veebiprogrammeerimine

58

docx

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013  2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.....................................................................

Andmebaasid ja infootsingud

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

 eelnev positiivne kogemus veebilehega (Laja 2010) Kodulehe puhul on lihtsus ja läbipaistvus sageli suur eelis. Vastupidiselt levinud arvamusele ei pea olema selleks IT-haridusega veebipetsialist, et hinnata kodulehe kvaliteeti. Hea kodulehe tegemiseks ja kasutusmugavuse hindamiseks piisab lihtsatest küsimustest mõnele tavakasutajale, kes organisatsiooniga seotud pole (see võib olla kas või mõni ausam ja otsekohesem sõber):  Kas kodulehte on mugav kasutada? (Kas tekst on mõistliku suurusega ja mugavalt loetav, pildimaterjal ja kujundus atraktiivne, aga samas ettevõtte profiilile vastav, kas lehekülg avaneb kiiresti?)  Mis tõmbab lehel kõige enam tähelepanu ja kas see kattub sellega, millele organisatsioon soovib, et kliendi tähelepanu keskenduks? (Kui kodulehel on ka müügikeskkond, siis kas klient satub sujuvalt sinna ostu sooritama? Kas ettevõtte logo asub silmapaistvas kohas

Turundus

575

docx

Nimetu

juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis Siinses materjalis on hulgem lehekülgi ja peatükke. Esimese hooga võib see tekst väljatrükituna kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida

Informaatika

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp. See tähenda, et kui oled lahtrisse lubanud ainult numbrid, siis sinna teksti salvestada ei saa jne. Andmevälja tüübid jagunevad kolmeks grupiks:  tekst  arvud  kuupäev ja aeg Tekstitüübid  CHAR - kindla pikkusega, näiteks isikukood; kuni 255 märki (1bait märgi kohta)  VARCHAR - muutuva pikkusega, näiteks nimed; kuni 65535 märki  TEXT - pikkade tekstide jaoks, näiteks uudised, artiklid jne; kuni 65535 märki   BINARY - lubab lisada kõiki andmetüüpe ja andmeid ei tõlgita (nt tekstiks või numbriks), kuni 255 märki  VARBINARY - kuni 65535 märki

Informaatika

Kommentaarid (0)