Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peaks rakendama just jätkusuutlikku lähenemisviisi ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks
Tartu 2014
SISUKORD



Sissejuhatus 3
1.1 Põhjavesi 4
2.1 Tavapärane lähenemisviis 7
4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel 14
4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel 15

Sissejuhatus

Rahvastiku arvu pidev kasv, linnastumine , elustandardite tõus ja kliimamuutused on endaga kaasa toonud järjest suurenenud veeressursi nõudluse linnastutes (WWAP, 2009). Rahvusvahelise Veemajandus Instituudi prognoosi kohaselt kasvab kogu tsentraalse vee tarbimine järgmise 30 aasta jooksul ligi poole võrra (TSO, 2011). Kuigi ligikaudu 70% meie planeedi pinnast on kaetud veega, moodustab magevesi sellest vaid u. 3,5%, millest omakorda ⅔ asub igikeltsas (WWAP, 2014). Seega on inimeste kasutuses u. 1% kogu maailma mageveevarudest ning seegi on jaotunud riigiti väga ebavõrdselt - peamiselt Euroopa aladele (vt. lisa 3). Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeses tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes (World Resource Institute, 2013). Samuti esineb ressursi ületarbimine – üle 160 miljoni kuupmeetri vett ammutatakse aastas enam, kui seda suudetakse regenereerida (WRI, 2013).
Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa suureneva surve puhtale joogiveele ning et ressurssi tarbitakse rohkem kui suudetakse taastoota, pööratakse ikka veel liialt vähe tähelepanu linnade jätkusuutliku veepoliitika arendamisele ning endiselt on kõige laialdasemalt kasutatavaks veetarne süsteemiks tavaline tsentraalne jaotussüsteem, mille peamiseks eesmärgiks pole mitte jätkusuutlikkus ja veevarude regenereerimine vaid kasumlikkus.
1. Põhjaveevarud ja nende taastamine

1.1 Põhjavesi


Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjaveevarude taastumine on hüdroloogiline protsess, milles maapinnal paiknev vesi liigub maapinna sügavamatesse kihtidesse ja saab osaks põhjaveest. Varude taastumise protsess toimub enamasti aeratsioonivööndis (vadose zone), taimede juurtest madalamal. Põhjaveevarude taastumine toimub looduslikult läbi veeringluse kui ka läbi inimtekkeliste protsesside abil.
Looduslik põhjaveevarude taastamine toimub peamiselt sademete ja lumesulamisvee ning väiksemal määral ka veekogude vee infiltratsiooni kaudu. Lisaks mängib olulist rolli ka inimtegevus - infrastruktuuri ja uute elamualade rajamine ning puude langetamine. Looduslike koosluste hävitamine ja ehitustegevuse tõttu kahjustub maapinna pindmine kiht ja seetõttu väheneb vee imbumine maapinda ning suureneb pindmine äravool (lisa 2).
Põhjavee taastumise seisukohalt on äärmiselt oluline veevarude jätkusuutlik majandamine , mille kohaselt ei tohi põhjavee kasutamise maht ületada selle taastumise mahtu, vastasel juhul on ressurss peagi ammendunud. Põhjaveevarude taastumisel on lisaks veevarude täienemisele ka teisi positiivseid kõrvalmõjusid, nagu näiteks taastumise käigus eemaldab imbuv vesi üleliigsed soolad maapinna peamistest kihtidest, soodustades taimede kasvu ( Fisher , 2008).
1.2. Põhjaveevarude kunstlikud taastamise viisid
Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud rakendama kunstlikku põhjavee taastamist. Enamlevinud taastamiseviisideks on siseveekogude ja vihmavee immutamine põhjavette. Kõige rohkem kasutatakse kunstlike põhjaveevarude taastamise meetodeid ariidses ja poolariidses kliimas, kus napib kasutuskõlblikku joogivett (Vasudo, Srivastava, 2005).
Kunstlikuks veetaaste peamiseks ajendiks on vajadust puhta vee järele. Põhjaveevarude taastamiseks on arendatud hulk erinevaid tehnoloogiaid , mis jaotakse üldiselt nelja kategooriasse (Oaksford, 1985):
  • Otsesed maapealse vee immutamise meetodid ( Direct surface recharge technique);
  • Otsesed maa-alused põhjavee taastamise meetodid (Direct subsurface recharge technique);
  • Kombinatsioon otsesest maapealsest vee immutamise meetodist ja otsesest maa- alusest põhjavee taastamise meetodist;
  • Kaudsed põhjavee taastamise meetodid.

Otsesed maapinnalt vee immutamise meetodid on kõige laialdasemalt kasutatavad ning lihtsamad põhjavee taastamise meetodid. Antud meetodid põhinevad vee immutamisel põhjavette. Üheks tüüpiliseks otse maapinnalt vee immutamise meetodiks oleks tõusuvee levitamise süsteem (Floodwater spreading system) (Dewan Mohamed et al, 1983). Antud süsteemi puhul juhitakse jõgede vihmavesi mööda kanaleid settetiikidesse, kus vesi imbub põhjavette. Tavaliselt kasutatakse tõusuvee levitamismeetodi rakendamiseks vihmaperioodil tekkivat kõrgveetaset. Tööpõhimõte seisneb selles, et kanalite avad, mis juhivad vett jõest settetiikidesse, on kõrgemad kui jõe aastaringne keskmine veetase. Juhtudel, kus tõusuvee levitamise süsteem on aastaringses kasutuses, võidakse tõsta jõe veetaset kunstlikult tammi abil selleks, et juhtida vesi sette tiiki.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #1 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #2 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #3 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #4 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #5 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #6 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #7 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #8 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #9 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #10 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #11 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #12 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #13 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #14 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #15 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #16 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #17 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #18 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #19 Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine-regenereerimine-linnastute veetarbe tagamiseks #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Theresia Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
24
docx
Pinnased ja muld
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
946
pdf
TheCodeBreakers
38
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun