· Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. 11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREZIIM, TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS; Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa moodustab väga üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk. Erinevates muldades on see suuresti varieeruv. Erineva suurusega mineraalosakesed määravad ära mulla lõimise, mille alusel jaotatakse muldi liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadeks. Lõimis määrab ka mulla sobivuse taimekasvuks, parimad on keskmise lõimisega mullad (liivsavi ja saviliiv). Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud organismide jäänustest ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust,
10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus) Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12
pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus,
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit,
See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad teised aineringed.Ilma veeta poleks elustikku, sfääripaksus on ebaühtlane. 4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik. 5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku
Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · vulkaanilised mudavoolud · maavärinad, varingud, maalihked jms Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele: Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 5 Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks Maavärinatega kaasnevad nähtused: · tsunamid Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele: · hävitab kudusid, ehitisi · muudab pinnareljeefi 8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1. Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal)
Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmakoldest magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast.
Kõik kommentaarid