Vee Zooloogia (1)

5 VÄGA HEA
 
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele
Loeng: Zooloogia alused
1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid
Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena).
Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest.
Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk
omaette moodul.
Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii
üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks
Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad
sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga
näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes).
Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad
elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi.
Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad,
linnud jne.
2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited
Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta
organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt
nahk)
Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed,
veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel
Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda
Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste
vastuvõtt ja organite töö koordineerimine.
Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab
organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb
väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub
epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad
tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel- tähtis osa
liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt. Naha epiteelrakud kaitsevad
keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, higinäärmete epiteelrakud
eritavad aineid, soole epiteelrakud imavad toiduaineid.
Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed,
veri...Ülesanne: ühendada teisi kudesid omavahel ning toetada elastseid kehaosi.
Näited: Kollageen- loomsidekoe valk, moodustab sisekoe põhimassi. Luukude- jäik
sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumsooladega (muudab luud
jäigaks ja tugevaks) Rasvkude- kaitsta põrutuste, külma eest, varuainete kogumine-
rasvas lahustunud vitamiinid.
Lihaskude: silelihased ja vöötlihased. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk
kontraktsioon- võimaldavad liikuda. Jaguneb: 1) silelihaskude- kokkutõmbumine
toimub aeglaselt ja sujuvalt, koosneb käävjadest rakkudest. Selgrootutel- koosnevad
siseelundkonna lihased (v.a süda). 2) Vöötlihaskude- koosneb lihaskiudest, mis
kujutavad endast pikki palju tuumseid rakke: Skeletilihased- kinnituvad kõõlustega
tugistruktuuride külge ja võimaldavad loomal liikuda (kokkutõmbumine toimub
kiiremini kui silelihaskoel) Isl. Selgroogsetele- lühijalgsetele, rõngasussidele;
Südamelihas- rakud väiksemad, harvenenud ning omavahel ühendavad võrgustikuks.
Töötavad rütmiliselt kuni surmani (väga tugev rütm)
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vee Zooloogia #1 Vee Zooloogia #2 Vee Zooloogia #3 Vee Zooloogia #4 Vee Zooloogia #5 Vee Zooloogia #6 Vee Zooloogia #7 Vee Zooloogia #8 Vee Zooloogia #9 Vee Zooloogia #10 Vee Zooloogia #11 Vee Zooloogia #12 Vee Zooloogia #13 Vee Zooloogia #14 Vee Zooloogia #15 Vee Zooloogia #16 Vee Zooloogia #17 Vee Zooloogia #18 Vee Zooloogia #19 Vee Zooloogia #20 Vee Zooloogia #21 Vee Zooloogia #22 Vee Zooloogia #23 Vee Zooloogia #24 Vee Zooloogia #25 Vee Zooloogia #26 Vee Zooloogia #27 Vee Zooloogia #28 Vee Zooloogia #29 Vee Zooloogia #30 Vee Zooloogia #31 Vee Zooloogia #32 Vee Zooloogia #33
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadri S. Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milleks ja kuidas ?

Mõisted

Sisukord

  • Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele
  • Loeng: Zooloogia alused
  • Ainurakse
  • Hulkrakse
  • Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited
  • Katekude ehk epiteelkude
  • Sidekude
  • Lihaskude
  • Närvikude
  • Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt
  • Ainevahetus
  • Sigimine
  • Liikumine
  • Ärrituvus
  • Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt
  • Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted
  • Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised
  • Ürgaegkond
  • Aguaegkond
  • Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis
  • mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest
  • Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja
  • Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis
  • Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon
  • Loeng: käsnad
  • Ehitus
  • Ainuõõssete ehitus
  • Viburloomade ehitus
  • Käsnade näited
  • Loeng: ainuõõssed
  • Käsnade ehitus
  • Kahekülgsete ehitus
  • Vaheloomad (
  • Placozoa: plaatloomad
  • Koht süsteemis
  • Iseloomustus
  • Kahekülgsed
  • Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed
  • Hõimkond kammloomad
  • Kiirloomade näited
  • Loeng: alamad ussid
  • Magevee ripsusside ehitus
  • Eluviis
  • Kärssusside ehitus
  • Ümarusside ehitus
  • Näited
  • Jõhvusside ehitus
  • Hydromermis grandis, H. contorta, Bathymermis longissima, Gastromermis inferios
  • Kummarloomade ehitus
  • Sammalloomad: ehitus/eluviis
  • Jõhvussid
  • Siilussid
  • Kidakärssed
  • Rüüloomad
  • Keraskärssussid
  • Ühised jooned
  • Loeng: kõrgemad ussid
  • Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel
  • Ehitus
  • Tähtsamad rühmad
  • Marenzelleria neglecta
  • Eestist
  • Enchytraeus albidus
  • Mesenchytraeus armatus
  • Eluviis
  • Põhirühmad
  • Näiteid Eestist
  • Hulkharjasusside sigimine
  • Vööusside sigimine
  • Erinevuse põhjused
  • Kaanide ehitus
  • Väheharjasusside ehitus
  • Erinevuste põhjused
  • Loeng: limused
  • Klass torbiklimused (
  • Neopilina galatheae
  • Klass soomuslimused (
  • Klass vagellimused (
  • Alamklass eeslõpuselised (
  • Alamklass tagalõpuselised (
  • Näide
  • Klass karbid e. liistaklõpuselised (
  • Alamklass kopsteod (
  • Planorbis planorbis)
  • Läänemeres elavaid riimveevorme
  • Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis
  • Suuri mageveekarpe
  • Väikesi mageveekarpe
  • Euglesa, Neopisidium
  • Kokku Eestis umbes 60 liiki
  • Ühine
  • Erineb
  • Ehitus limustel
  • Loeng: vähid
  • Rõngussid: ehitus
  • Eluviis/paljunemine
  • Lülijalgsete ehitus
  • Erinevusi
  • Eesti vetest
  • Vähkide (
  • Kl. mõlajalgsed (
  • Kl. pimevähid (
  • Kl. lõpusjalgsed (
  • Kl. karpvähid (
  • Candona candida, Cypridopsis vidua
  • Kl. vääneljalgsed (
  • Kl. aerjalgsed (
  • Kl. huulvähid (
  • Kl. pisivähid (
  • Kl. keelussid (
  • Kl. lõpushändsed (
  • Kl. kõrgemad vähid (
  • Vesikirbulised (
  • Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja
  • Kirpvähilised: Ehitus
  • Näited
  • Kakandilised
  • Müsiidilised
  • Kümnejalalised
  • Loeng: lõugtundlased
  • Selts ämblikulised (
  • Lõugtundlaste suised
  • Vähkide suised
  • Üheharuste suised
  • Vähkide jalad
  • Üheharuste jalad
  • Küüsikloomade jalad
  • Loeng: Putukad
  • Putukad: ehitus
  • Loimurid („karuloomakesed“): ehitus
  • Hulkjalgsed: ehitus
  • Putukad: ehitus
  • Paiknemine
  • Moone
  • Moone
  • Ujurlased
  • Sõudurlased
  • Selgsõudurlaste
  • Surusääsklased
  • Näide
  • Pistesääsklased: ehitus
  • Pistesääsklaste eluviis
  • Klaasiksääskede eluviis
  • Kirbud
  • Täid: eluviis/moone
  • Lutikad: eluviis/moone
  • Prussakad: eluviis/moone
  • Selts
  • Termiidid
  • Sipelgad
  • Mesilased
  • Loeng: okasnahksed
  • Sammalloomad
  • Käsijalgsed
  • Esmassuussed
  • Teissuussed
  • Klassid
  • Meritähtede (
  • Meripurade (
  • Merisiilikute
  • Meriliiliate ehitus
  • Meritähtede ehitus
  • Madutähtede ehitus
  • Merisiilikute (
  • Okasnahksed
  • Moone: okasnahksed
  • Poolkeelikloomad
  • Neelhingsed (
  • Sulgpeased (
  • Sulgpeased
  • Sammalloomad
  • Koloonialised kiirloomad: hõimkond Ainuõõssed
  • Kammloomad
  • Loeng: keelikloomad
  • Keelikloomad
  • Ehitus/eluviis
  • Merituppede sigimine
  • Meritünnikute sigimine
  • Ripikloomade sigimine
  • Süstikkala
  • Selgroogsed
  • Lõuatute
  • Lõugsuuste
  • Maismaaselgroogsete teke
  • Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda
  • Loeng: Veekogude loomastik
  • Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja
  • Pelagiaal
  • Zooplankton
  • Zooplanktoni põhilised süstemaatilised rühmad Eesti järvedes, nende
  • Rühmad
  • Vesikirbulised
  • Aerjalgsed
  • Keriloomad
  • Makrobentos, meiobentos ja “megabentos” Eesti järvedes ja jõgedes
  • Meiobentose
  • Megabentos
  • Nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest
  • Nektobentos
  • Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni)
  • Erinevused
  • Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega
  • Läänemeri
  • Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest
  • Eesti vete jaoks oluline
  • Tähtsus
  • Tulnukloomad veekogudes Eestis ja mujal: milles probleem ja kuidas see
  • Probleem

Teemad

  • Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid
  • Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited
  • Lihaskude
  • Närvikude
  • Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt
  • loomadelt
  • Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt
  • tasemelt
  • Loomade teaduslike nimede moodustamine liigi, perekonna, sugukonna
  • ja kõrgemate rühmade tasemel
  • Hirudo
  • medicinalis
  • Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted
  • näiteid
  • Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised
  • hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad
  • vend
  • kambriumis
  • ordoviitsium
  • silur
  • devon
  • karbon
  • ; keskaegkond e
  • mesosoikum: triias
  • kriit
  • paleogeen
  • neogeen
  • kvaternaar
  • Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis
  • ja vaegmoone
  • Parasitism, kooselu (kommensalism) ja
  • vastastikku kasulik kooselu
  • mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest
  • Ligula intestinalis
  • Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja
  • teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid
  • Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis
  • rühmades esineb, näiteid
  • : koht süsteemis, nende
  • ehitus võrreldes ainuõõssetega
  • ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid
  • Enantiozoa
  • Spongiae
  • Calcispongiae
  • Hyalospongiae
  • Demospongiae
  • Spongia officinalis
  • eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja
  • eluviis
  • Ephydatia fluviatilis
  • : koht süsteemis, ehitus võrreldes
  • käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid
  • Eumetazoa
  • Radiata
  • Coelenterata
  • Hydrozoa
  • Scyphozoa
  • Cubozoa
  • Anthozoa
  • Ctenophora
  • H. vulgaris
  • H. vulgaris
  • Cordylophora
  • Craspedacusta sowerbii
  • eriti Eesti faunas: näiteid
  • nende ehitus ja eluviis
  • H. vulgaris
  • mis rühmad need on, nende koht süsteemis ja lühike
  • iseloomustus
  • Mesozoa
  • Orthonectida
  • Heterocyemida
  • Phagocytellozoa
  • Placozoa
  • Trichoplax adhaerens
  • ehituse võrdlus;
  • kummagi näiteid
  • Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed
  • Hõimkond kammloomad
  • Aurelia
  • Mnemiopsis leidyi
  • Cydippe
  • klassid, nende eluviis, näiteid
  • Plathelminthes
  • Turbellaria
  • Monogenea
  • Trematoda, Digenea
  • Cestoda
  • Bipalium kewense
  • Temnocephalidae
  • Convolutriloba longifissura
  • Diplozoon paradoxum
  • Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae
  • fluviatilis
  • Taenia saginatus
  • Diphyllobothrium latum
  • ehituse ja
  • eluviisi võrdlus, näiteid
  • põhirühmade lõpp- ja
  • vaheperemehi magevees, näiteid
  • Tetracotyle percae-fluviatilis
  • Schistosoma haematobium)
  • : ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus
  • siseveekogudes, näiteid
  • : ehituse ja eluviisi
  • võrdlus, näiteid
  • Apelenchoides composticola
  • Rhabditis anomala
  • Ascaris lumbricoides
  • Trichinella trichinella
  • : kust neid võib leida, ja kuidas välja
  • näevad, millest elavad
  • Hydromermis grandis, H. contorta, Bathymermis longissima, Gastromermis inferios
  • ehituse ja
  • eluviisi võrdlus
  • Kinorhyncha
  • ja
  • ehituses
  • Rüüloomad
  • Keraskärssussid
  • Alamate” ja “kõrgemate” usside võrdlus: mis on ühist, mis erineb
  • Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel
  • esineb
  • : ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad
  • Clitellata
  • : ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt
  • Eunice australis, Polychaeta, Sabellastarte spectabilis
  • Arenicola
  • Hediste diversicolor
  • : põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid
  • ehitus
  • Lumbricus
  • Eiseniella tetraedra
  • : ehitus
  • Fridericia
  • Cognettia
  • Marionina riparia, Cognettia glandulosa
  • : ehitus
  • eluviis
  • Tubifex tubifex
  • Potamothrix hammoniensis
  • Limnodrilus hoffmeisteri
  • : ehitus
  • Stylaria lacustris
  • Chaetogaster
  • : ehitus
  • Stylodrilus
  • Lamprodrilus isoporus
  • Rhynchelmis
  • Branchiobdella parasita
  • B. astaci
  • : põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist
  • Glossiphoniidae
  • Piscicolidae
  • Hirudinidae
  • Erpobdellidae
  • sigimise võrdlus;
  • erinevuse põhjusi
  • Kaanide ehitus
  • Väheharjasusside ehitus
  • Erinevuste põhjused
  • tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja
  • : Ehitus
  • Ehitus
  • Chiton
  • : Ehitus
  • Chaetoderma nitidulum
  • Cypraea caurica
  • Littorina littorea
  • Ehitus
  • Pteropoda
  • Clione limacina
  • Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda
  • Ensis
  • kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised
  • erinevused, näiteid
  • Lymnaea stagnalis
  • Physa fontinalis
  • Ancylus fluviatilis
  • Theodoxus
  • Potamopyrgus antipodarum
  • põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi
  • Läänemeres elavaid riimveevorme
  • Suuri mageveekarpe
  • Pseudanodonta
  • Dreissena
  • Väikesi mageveekarpe
  • Pisidium
  • võrdlus: eluviis
  • sigimine, levimine
  • näiteid
  • võrdlus: mis on ühist, mis
  • erineb
  • Ühine
  • Sipuncula
  • Erineb
  • Ehitus rõngussidel
  • Ehitus limustel
  • võrdlus: mis on ühist
  • mis erineb
  • Rõngussid: ehitus
  • Eluviis/paljunemine
  • Erinevusi
  • Nematoda
  • tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid
  • klassid
  • Remipedia
  • Cephalocarida
  • Branchiopoda
  • Cladocera
  • Ostracoda
  • Cirripedia
  • Balanus improvisus
  • Copepoda
  • Diaptomus
  • Mystacocarida
  • Tantulocarida
  • Pentastomida
  • Branchiura
  • Argulus foliaceus
  • Malacostraca
  • Gammarus pulex
  • ja karpvähid
  • : ehituse ja eluviisi võrdlus
  • Harpacticoida
  • rostrum
  • Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja
  • keriloomadel – miks ja kuidas?
  • Eesti vetes: põhirühmad, nende
  • erinevused, näiteid
  • Isopoda
  • Decapoda)
  • Kirpvähilised: Ehitus
  • Kakandilised
  • Oniscus asellus
  • Müsiidilised
  • Paramysis lacustris
  • Kümnejalalised
  • Astacus astacus
  • : millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti
  • vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt
  • Argyroneta
  • eluviis ja elutsükkel
  • ja üheharuste
  • suiste päritolu ja võrdlus
  • Vähkide suised
  • mandibula
  • maxilla
  • Üheharuste suised
  • ja küüsikloomade
  • jalgade võrdlus
  • Vähkide jalad
  • Üheharuste jalad
  • Küüsikloomade jalad
  • võrdlus: ehituse ja eluviisi
  • põhijooned
  • cercus
  • Loimurid („karuloomakesed“): ehitus
  • ehituse ja eluviisi võrdlus
  • Hulkjalgsed: ehitus
  • Eluviis
  • Insecta
  • Ectognatha
  • Pterygota
  • Siselõugsetel
  • Välislõugsetel
  • tiivad: arv, paiknemine, kuju ja talitluse erinevusi
  • vaeg- ja täismoone: moonde järgud, kummagi
  • esinemine tähtsamates seltsides, näiteid
  • : ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni
  • näiteid Eesti vetest
  • Caenis horaria
  • Ephemerella ignita
  • : ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti
  • vetest
  • Cordulia aenea
  • Lestes virens
  • : ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid
  • Taeniopteryx nebulosa
  • Leuctra digitata
  • Hydrometra
  • Ranatra linearis
  • selgsõudurlaste
  • väljanägemise ja
  • pisisõudurlaste
  • väljanägemise ja eluviisi
  • võrdlus
  • Limnephilus
  • Rhyacophila
  • ehituse ja eluviisi
  • põhirühmad, näiteid Eesti vetest
  • Nematocera
  • Brachycera
  • Stratiomyiidae
  • Ephydridae
  • : ehituse ja
  • eluviisi võrdlus, näiteid Eesti vetest
  • Surusääsklased
  • Chironomus plumosus
  • Pistesääsklased: ehitus
  • Culex pipiens)
  • sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti
  • vetes (vähemalt neli)
  • Tabanidae
  • eluviisi võrdlus
  • inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud
  • lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone
  • eluviis/moone
  • Siphonaptera
  • Selts
  • Anoplura
  • Lutikad: eluviis/moone
  • Selts
  • Hemiptera
  • Blatella germanica
  • Blatta orientalis
  • Blattodea
  • ja kiletiivaliste
  • seltsist: ühis- ja erijooni
  • võrdlus; näiteid Eesti vetest
  • Entoprocta
  • Näiteid Eestist
  • Cristatella mucedo
  • Käsijalgsed
  • Eesti vetes puuduvad
  • lootearengu erinevusi, näiteid
  • Esmassuussed
  • Teissuussed
  • Chordata
  • Hemichordata
  • : tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad
  • klassid
  • Crinoidea
  • Asteroidea
  • Ophiuroidea
  • Concentricycloidea
  • Echinoidea
  • Holothuroidea
  • hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi)
  • ehituse põhijooni ja ülesandeid
  • toese erinevusi nonde eri klassides
  • ja meriliiliate
  • ehituse võrdlus
  • Madutähtede ehitus
  • ehitus
  • ehitus
  • võrdlus, säälhulgas
  • vastse arengus ja moondes
  • Okasnahksed
  • Moone: okasnahksed
  • kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi
  • Enteropneusta
  • Pterobranchia
  • ja koloonialiste
  • võrdlus: ühist ja erinevat
  • Sulgpeased
  • Koloonialised kiirloomad: hõimkond Ainuõõssed
  • võrdlus
  • ühisjooni ja erinevusi
  • Deuterostomia
  • ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja
  • lootearengu näiteid
  • Ehitus/eluviis
  • Meritünnikute sigimine
  • Ripikloomade sigimine
  • Acrania
  • näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega
  • Selgroogsed
  • klassideks jaotamine; sellega seoses mono- ja
  • parafüleetiliste taksonite probleem
  • Cephalaspidomorpha
  • Myxini
  • Chondrichthyes
  • Osteichthyes
  • Amphibia
  • Reptilia
  • Mammalia
  • Cyclostomata
  • jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus
  • Gnathostomata
  • tekkimine
  • eelkohastumisi selle jaoks kalade seas
  • Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda
  • eriti pole, kuid mõtelge ise!)
  • Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja
  • planktoni loomadest
  • Näited: (plankton)
  • Daphnia longispina)
  • Potamothrix moldaviensis
  • Euglesa
  • Hydracarina
  • Gmelinoides fasciatus
  • Nekton
  • näited
  • Zooplanktoni põhilised süstemaatilised rühmad Eesti järvedes, nende
  • lühike võrdlus, näiteid
  • Calanoida
  • Rotatoria
  • Aerjalgsed
  • Cyclopoida
  • Keriloomad
  • Makrobentos, meiobentos ja “megabentos” Eesti järvedes ja jõgedes
  • mõisted, suurusjärk, näiteid
  • makrobentos
  • Nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest
  • näited
  • Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni)
  • tähtsamaid erinevusi
  • Zoobentos
  • Zoobentose
  • Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega
  • Saduria entomon, Mysis relicta, Pontoporeia femorata, Myoxocephalus
  • quadricornis, Phoca hispida
  • Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest
  • Tulnukloomad veekogudes Eestis ja mujal: milles probleem ja kuidas see
  • on tekkinud, näiteid
  • Tekkepõhjus
  • Dreissena
  • Eriocheir
  • Mnemiopsis leidyi

Kommentaarid (1)


cerma: oli abiks
11:59 10-01-2013


Sarnased materjalid

22
docx
19
doc
84
docx
98
docx
25
docx
29
doc
12
docx
83
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto