Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vee Zooloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks ja kuidas?

Lõik failist

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele


Loeng: Zooloogia alused


  • Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid
    Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena).
    Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest.
    Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid , aga koloonias on iga rakk omaette moodul .
    Hulkrakse organismi moodul on elund , mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks
    Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes).
    Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi.
    Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad ( protistid ); hulkraksed : imetajad , linnud jne.
  • Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited
    Kattekude ehk epiteelkude : marrasknahk, limanahk , näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja
  • Vasakule Paremale
    Vee Zooloogia #1 Vee Zooloogia #2 Vee Zooloogia #3 Vee Zooloogia #4 Vee Zooloogia #5 Vee Zooloogia #6 Vee Zooloogia #7 Vee Zooloogia #8 Vee Zooloogia #9 Vee Zooloogia #10 Vee Zooloogia #11 Vee Zooloogia #12 Vee Zooloogia #13 Vee Zooloogia #14 Vee Zooloogia #15 Vee Zooloogia #16 Vee Zooloogia #17 Vee Zooloogia #18 Vee Zooloogia #19 Vee Zooloogia #20 Vee Zooloogia #21 Vee Zooloogia #22 Vee Zooloogia #23 Vee Zooloogia #24 Vee Zooloogia #25 Vee Zooloogia #26 Vee Zooloogia #27 Vee Zooloogia #28 Vee Zooloogia #29 Vee Zooloogia #30 Vee Zooloogia #31 Vee Zooloogia #32 Vee Zooloogia #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri S. Õppematerjali autor
    Siin on Tarmo Timmi kordamisküsimuste vastused:)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    docx

    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

    Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

    Vee elustik
    thumbnail
    6
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    69
    doc

    Zooloogia eksam 2012 konspekt

    1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad ­ Porifera CL Klaaskäsnad ­ hexactinellida CL päriskäsnad ­ demospongiae CL lubikäsnad ­ calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?

    Zooloogia
    thumbnail
    29
    doc

    Eesti loomastik. Selgrootud

    liikunud meie aladele koos inimesega (nn inimkaaslejad ehk sünantroopsed liigid ja parasiidid). Selgrootud on võimelised elama väga paljudes elupaikades e ökonissides. Eesti selgrootute ülevaade ja iseloomustus. Selle loenguosa käsitlus tugineb süstemaatilisele alusele, mis võimaldab anda parema ülevaate selgrootutest loomadest kui mis iganes teine käsitlusviis. Valiku sellise käsitluse kasuks otsustas ka see, et aine kuulajad ei ole läbinud üldiselt nõutavaid eeldusaineid nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms. Järgnevalt on esitatud süsteemi põhiühikud, mis on vajalikud taustsüsteemi kujundamiseks: Tähtsamad süstemaatika ühikud REGNUM (R.) - riik SUBREGNUM (Subr.) - alamriik PHYLUM (Ph.) - hõimkond SUBPHYLUM (Subph.) - alamhõimkond CLASSIS (Cl.) - klass SUBCLASSIS (subcl.) - alamklass ORDO (O.) - selts SUBORDO (Subo.) - alamselts FAMILIA (F.) - sugukond

    Loodus
    thumbnail
    52
    pdf

    Eluslooduse eksam

    I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

    Loodusõpetus
    thumbnail
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia
    thumbnail
    46
    doc

    Erizooloogia lühikonspekt

    ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mik

    Ökoloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Erizooloogia Lühikonspekt

    Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Kommentaarid (1)

    cerma profiilipilt
    cerma: oli abiks
    11:59 10-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun