anaeroobne protsess. Molekulaarne lämmastik muutub heterotsüstides ensüüm nitrogenaasi toimel ammooniumiooniks. Heterotsüstid esinevad seltsides Nostocales ja Stigonematales. Heterotsüstide arvukuse tõusu kutsub esile vees esinev lämmastiku defitsiit. 12. Õhulämmastiku fikseerimine peab toimuma rangelt anaeroobses keskkonnas, kus hapniku juuresolek inhibeeriks nitrogenaasi katalüüsiprotsessi. 13. Akineedid on suured ovaalsed või kerajad, paksuseinalised rakud keskkonna ebasoodsate tingimuste üleelamiseks, mis sisaldavad palju varuained. Teistest rakkudest eristuvad tugeva granulatsiooni poolest. Fosfori defitsiidi, madala veetemperatuuri ja madala valgusintensiivsuse tingimustes, ka vananevates vetikapopulatsioonides akineetide moodustumine intensiivistub. 14. Sinivetikatel esineb ainult sugutu paljunemine, mis toimub kas rakkude pooldumise, kolooniate jagunemise või trihhoomide fragmenteerumise teel.
Õitsevad ainult õistaimed. Vetikaid on igal pool vetes, kuid alati inimene ei pane neid tähele, kuna vetikad on ülimalt väikesed ja inimsilm ei suuda neid eristada. Mõõtmed võivad jääda vahemikku 1-100µm, kuid inimsilm ei erista objekte, mis on väiksemad kui 2mm. Eutrofeerumise ajal tekib aga vetikaid palju ja ka vee värvus muutub. Vohamine tuleneb vees leiduvatest toitesooladest, valgusest, temperatuurist ja ka lainetusest. Moodustades vetikatele sobiva keskkonna hakkavad nende rakud arenema, vetikad paljunevad ning kasvab ka tootlikkus. Veeõitsengud on sagenenud viimasel ajal. Inimtegevuse tagajärjel toovad veeõitsengud kaasa väga suuri kahjusid. Põllumajanduslikud väetised võivad sattuda vette ning tekitada toitesoolade üleküllastuse, mis tekitavad veeõitsengut. Looduslikult toimub samuti eutrofeerumine, kuid seda väga pika aja jooksul. Arvatakse, et juba mandrijää taandumisel algasid esimesed eutrofeerumise protsessid.
Protistid.Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole kokku lepitud, kas neid käsitleda taimede või bakteritena. Paljud, kellel on heterotsüstid (paksu sinaga värvuseta rakud), mis sisaldavad ensüüm nitrogenaasi, suudavad eluks vajalikku lämmastikku omastada õhust. Toksilised liigid esinevad meil suvel veidi reostatuma vee korral. Mürke eritab 40 liiki. Meie järvedes on levinud neist 6 perekonda. Huvitav on
aastas. Läbivoolust oleneb vee karedus ja värvus ning ka läbipaistvus. Füüsikalised tegurid ja mis neist sõltub - Päikesekiirgus on elus kõige olulisem tegur, fotosünteesi ja hingamise kõrval mõjub ka kõigile teistele protsessidele (toitumine, toidu omastamine, paljunemine, liikumisaktiivsus jne.). Osaliselt ultraviolettkiirguse mõjul toimub huumusainete esmane lagunemine huumustoitelistes järvedes, mis muudab need bakteritele kättesaadavaks. Hägusus on probleem 1)hüpertroofsetes (liigtoitelistes) järvedes; 2)tuule väga tugeva segava toime korral 3)veehoidlates ja suurtes jõgedes.Temperatuur (t) on tihedalt seotud vee vertikaalse kihistuse ja liikumisega, seega ka hägususe ja läbipaistvusega. Temast sõltub pöördvõrdeliselt vee viskoossus, sellest omakorda vetikate settimise kiirus või püsimine veekihis. t mõjutab orgaanilise aine mineralisatsiooni kiirust, seega ka biogeenide taastumise kiirust veekogus.
a) vee bilansi arvutamine b) vees olevate ainete bilansi arvutamine (näiteks biogeenid) Vee bilansi arvutamisse peab suhtuma väga tõsiselt, sest praktika on näidanud, et eksimused ainete kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel. Vajalikud morfomeetrilised ja üldlimnoloogilised näitajad: Veekogude pindala, keskmine ja maksimaalne sügavus on esmatähtsad. Skeemid, kus on kujutatud põhja ja ümbritseva keskkonna reljeef (batügraafia, hüpsograafia) koos veekihtide mahtude arvutamisega on vajalikud vastavalt püstitatud eesmärgile. Oluline on silmas pidada ka kaldajoone liigestatust ja veekogude eri osi. Neis võivad lähtuvalt eraldatusest toimuda hoopis isesugused protsessid. Tihti kasutatakse mitmesuguseid morfomeetriast arvutatavaid indekseid, mis lõppkokkuvõttes aitavad kaasa küsimuse lahendamisele - milliseid mõõtmisi on tingimata vaja teha bilansiarvutustes
esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu temperatuur, pH, mineraalainete sisaldus ja vee turbulentsus on samuti tähtsad. Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..................................................
· Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3. Paljude bentiliste selgrootute planktonvetikate (tavaliselt 1 või (rõngusside, vääneljalaliste, mõne liigi) vohamine, mille sammalloomade, karpide ja tigude) tagajärjel vesi omandab vastsed. ebaloomuliku (roheka, pruuni või · punaka) värvuse. Ca 300 vetikaliiki
Kõik kommentaarid