Vasakukäelisus õppetöös (1)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Erivajadustega õppija

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas ise paremakäelisena lapsele igapäevatoiminguid õpetada?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sandramaria Õppematerjali autor

Vasakukäelisus ei ole puue, kuid nõuab siiski erinevat lähenemist meie igapäevaelus. On olukordi, mil see võib tekitada probleeme ja seda just koolis uute asjade õppimisel- praktiseerimisel. Paljudel juhtudel pedagoog lihtsalt loobub ja teeb järelandmiseid, kuid see on vaid kergema vastupanutee valimine ning probleemile käega löömine.
Valisin just selle teema, kuna olen ka ise õpetaja ja minu klassiski on vasakukäeliseid lapsi. Kuna õpikutes vastavad juhised puuduvad, soovin tutvuda põhjalikumalt nende iseärsustega, et neid mõista ja saada informatsiooni parima tulemuse saavutamiseks.

vasakukäelisus erivajadustega laps geneetiline vasakukäelisus patoloogiline vasakukäelisus toimetulek koolis soovitused ümberõpetamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis

..................23 3.1.8Vasakukäelisus kui eelis............................................................................................23 3.1.9Õpiraskuste esinemine õpilaste seas.........................................................................24 3.1.10Vasakukäelisuse märkamine...................................................................................24 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on valitud vasakukäelisus ning sellega seotud probleemid. Teema valik on tingitud töö autori vasakukäelisusest ning sellega kaasnenud probleemidest ja takistustest teatud kooliastmetes. Samuti on leitud, et antud teemaga on hea välja tuua teadmisi, mis oleks kasuks koolile ning õpilastele. Uurimistöö hüpoteese on kolm. 1. Vasakukäelistel õpilastel esineb raskusi ainetundides tänu käelisusele peamiselt alg- ja põhikoolis. 2. Vasakukäelisus keskkooli õpilasi enam ei mõjuta. 3

Pedagoogika

docx

Vasakukäelisus ettekanne

· Varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. Kreeka kiri alates 5. sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri), siis võib oletada, et parema- ja vasakukäeliste vaheline suhe oli võrdlemisi ühtlaselt jaotatud. Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Juba emaüsas on ära määratud, kummakäeline laps olema saab. (Beebi sirutus) 1. Loomulik vasakukäelisus on kaasa sündinud, 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel - nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) · Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda tõenäolisem, kui mõlema vasakukäelise vanema korral. Paremakäelistel inimestel on juhtivaks ajupoolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool

Õpilaste individuaalsed iseärasused

pptx

Vasakukäelisuse olemus, kujunemine

läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66)  Kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele.  Varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. kreeka kiri alates 5. sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri). Kujunemine  Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus.  Mõlemad vanemad on paremakäelised, - keskmiselt 9% lastest vasakukäelised;  Üks vanematest on vasaku- ja teine paremakäeline - umbes 19%.  Mõlemad vanemad on paremakäelised – 26% Jagunemine 1. Loomulik vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud. 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – nt parema ajupoolkera kahjustuste või

Õpilaste individuaalsed iseärasused

odt

Vasakukäelisus

Lähte Ühisgümnaasium Vasakukäelisus referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Kas vasakukäelisus on häbiplekk või mingi viga, mida tuleb võimalikult varakult ära muuta, või kas vasakukäelisus on jumala kingitus, mis annab inimesele erilise oskuse? Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus, ja nii viib massiivne sekkumine domineeriva käe kasutamisse ka sageli suurtele häiretele peaajus. See tähendab, et vasakukäelisi ei ole mõtekas ümber õpetada paremakäelisteks. Selle tagajärjeks võivad tekkida primaarsed ja sekundaarsed häired

Psühholoogia

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid