Varude arvestus (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised varad on varud ?
  • Millised on varude arvestusmeetodid ?
  • Millised on varude arvestussüsteemid ?
  • Kuidas varusid inventeeritakse ?
  • Millised varad on varud ?
  • Millised on varude arvestusmeetodid ?
  • Millised on varude arvestussüsteemid ?
  • Kuidas varusid inventeeritakse ?
  • Millised varad on varud ?
  • Millised on varude arvestusmeetodid ?
  • Millised on varude arvestussüsteemid ?
  • Kuidas varusid inventeeritakse ?
  • Mis seisukorras need on ?
 
Säutsu twitteris
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool
II R




VARUDE ARVESTUS
Kursusetöö



Juhendaja : D. Tandru



Mõdriku
2011

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1VARUDE ARVESTUSE TEOREETILINE KÄSITLUS 5
1.1Varude mõiste ja liigitus 5
1.2Varude esmane arvelevõtmine 8
1.3Soetusmaksumuse arvestusmeetodid 10
1.3.1Individuaalmaksumuse meetod 10
1.3.2Kaalutud keskmine 11
1.3.3FIFO – meetod 12
1.3.4LIFO – meetod 12
1.4Varude arvestussüteemid 13
1.4.1Varude perioodiline arvestussüsteem 14
1.4.2Varude pidev arvestussüsteemid 16
1.5Varude edasine kajastamine 17
1.6Varude inventeerimine 18
1.7Varude kajastamine finantsaruannetes 20
2UURIMISTÖÖ METOODIKA 22
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD KIRJANDUS 26

SISSEJUHATUS


Teema on aktuaalne , sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17].
Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesoleva kursusetöö teemaks „Varude arvestus“.
Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg , sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varude arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varusid õigesti.
Varude arvestuse juures on oluline see, kuidas varusid arvele võetakse ja kajastatakse. Selleks on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid.
Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost „Finantsarvestust“, Juta TikkFinantsarvestus “, Anu Allikvee kirjutatud teost „Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine“ ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht .
Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest:
  • Millised varad on varud?
  • Millised on varude arvestusmeetodid?
  • Millised on varude arvestussüsteemid?
  • Kuidas varusid inventeeritakse?

Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki.
Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
Teine osa baseerub uurimistöö metoodikale, kus antakse ülevaade sellest, milliseid meetodeid ja küsimusi plaanitakse kasutada lõputöös, mis on seatud antud uurimuse sihtmärgini jõudmiseks. Metoodika juures on veelkord välja toodud kursusetöö teema ning põhjus selle kirjutamisest.
  • VARUDE ARVESTUSE TEOREETILINE KÄSITLUS


    Varude all on mõeldud tooteid ja materjale, mida kliendid soovivad või mida on võimalik tootmisprotsessis kasutada [6].
    Varude finantsarvestus on kohustuslik igale tootmisettevõttele ning arvestuse alused registreeritakse seadusandlikult Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendis number 4 ehk RTJ 4. Samas võimaldab seadusandlus mitmeid varade arvestust mõjutavaid aspekte reguleerida firmasiseselt ning see, kuidas varasid ettevõtte siseselt arvestatakse fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades.
  • Varude mõiste ja liigitus


    Raamatupidamise seaduses § 3 defineerib varasid kui raamatupidamiskohustuslasele kuuluvat rahaliselt hinnatavat asja või õigust [5].
    Kaido Kallaste sõnul on varad majanduslikud ressurssid, mis on ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel on objektiivselt mõõdetav. Selles määratluses on kolm väga olulist põhipunkti:
    • vara peab olema majanduslik ressurss;
    • ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja
    • ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129].

    Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang , (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208].
    Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt – varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503].
    RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ning materjalid või tarvikud , mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [21].
    Varud on seega raamatupidamiskohustuslasele kuuluv majanduslik ressurss, mis on ettevõtte poolt kontrollitav ja objektiivselt mõõdetav (ostuhinnas) ehk rahaliselt hinnatav asi.
    Vastavalt raamatupidamis seadusele jagatakse varud viieks:
    • tooraine ja materjal;
    • lõpetamata toodang;
    • valmistoodang;
    • müügiks ostetud kaubad;
    • ettemakseks varude eest.

    Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed , kinnisvara ja teenused [26].
    Varud moodustavad paljude ettevõtete varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Tootmisettevõtetel on erinevalt teenindusettevõtetest tavaliselt suured varud [15: 173].
    Kaubandusega tegelevad ettevõtjad kasutavad peamiselt müügiks ostetud kaupade kontot, kuid ka sel puhul võib pidada erinevaid ladusid või erinevate kaupade jaoks eraldi kontosid [1: 76].
    Jaan Alver väidab oma raamatus „Finantsarvestus“, et tootmisettevõtte varusid saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil:
    • tavaliselt muudavad või kaotavad need tootmisprotsessis oma esialgse välimuse;
    • kasutatakse tootmisprotsessis ainult üks kord;
    • annavad oma väärtuse tootmisprotsessis loodud uuele tootele üle täies ulatuses [2: 108].


    Tootmisettevõttes eristatakse nelja liiki varusid:
    • toore – toorme all mõistetakse objekte, tarbitavaid tooteid, elemente jms, mida saadakse (tavaliselt ostetakse) väljast poolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toormena käsitatakse näiteks lehtmetalli, konstruktsiooniterast, värvi, jahu, kemikaale ja muid põhimaterjale.
    • pooltooted , abimaterjalid ja väikevahendid – sellesse rühma kuuluvad ka varuosad , mida valmistatakse sageli kohapeal (et neid ei tuleks osta). Selleks on näiteks masinate varuosad või tootmisprotsessi jaoks olulised abimaterjalid (liivapaber, klambrid , pakkematerjal).
    • lõpetamata toodang – pooleliolev toodang. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest.
    • valmistoodang – kujutab endast lõpetatud toodangut, mis on lattu antud, kuid pole veel klientidele ära saadetud [2: 208].

    Kasutades erinevate autorite arvamusi ja seletusi on kursusetöö autor seisukohal, et ettevõttel võivad olla väiksemad ja suuremad varad, kuid on ka ettevõtted kellel puuduvad varud. Kogu äriühingu tootmisprotsess on otseselt seotud aga varudega. Varudena või käsitleda kõike, mida ettevõttes vajatakse. Laiemas mõistes kuuluvad varude alla näiteks inimressursid, rahalised vahendid ja seadmed. Kitsemalt ehk finantsarvestuse tasandil on varud materjalid, pooltoodang ja valmistoodang. Varud peavad olema majanduslikult otstarbeka suurusega, sest seisvad laovarud on kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid.
  • Varude esmane arvelevõtmine


    Varud võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses . Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67].
    Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19].
    Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Varude arvestus #1 Varude arvestus #2 Varude arvestus #3 Varude arvestus #4 Varude arvestus #5 Varude arvestus #6 Varude arvestus #7 Varude arvestus #8 Varude arvestus #9 Varude arvestus #10 Varude arvestus #11 Varude arvestus #12 Varude arvestus #13 Varude arvestus #14 Varude arvestus #15 Varude arvestus #16 Varude arvestus #17 Varude arvestus #18 Varude arvestus #19 Varude arvestus #20 Varude arvestus #21 Varude arvestus #22 Varude arvestus #23 Varude arvestus #24 Varude arvestus #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 385 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sunshine098 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
    • Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool
    • VARUDE ARVESTUS
    • Kursusetöö
    • Juhendaja: D. Tandru
    • Mõdriku
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • VARUDE ARVESTUSE TEOREETILINE KÄSITLUS
    • Kaubad
    • UURIMISTÖÖ METOODIKA
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD KIRJANDUS
    • PublicationId=A120DD61-0069-4559-99FD
    • E7020D6667&Display=chapter&RootChapterId=BC41D14D-6756-4BDE
    • A1D2-8C436701E22F#622bb664-5b55-4bfd-ad1b-f33f578f1f80
    • Entsüklopeediakirjastus

    Teemad

    • Varude mõiste ja liigitus
    • Varude esmane arvelevõtmine
    • Soetusmaksumuse arvestusmeetodid
    • Individuaalmaksumuse meetod
    • Kaalutud keskmine
    • FIFO – meetod
    • LIFO – meetod
    • last in – first out
    • Varude arvestussüteemid
    • Varude perioodiline arvestussüsteem
    • Ostukulud
    • Kaubad/Toore/Materjal
    • Müüdud kaupade omamaksumus = Algsaldo + Sissetulek – Lõpptoodang
    • Müüdud kaupade omamaksumus
    • Varude pidev arvestussüsteemid
    • Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive – Kreeditkäive
    • Varude edasine kajastamine
    • Varude inventeerimine
    • Varude kajastamine finantsaruannetes

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    VARUDE ARVESTUSMEETODID
    65
    ppt
    Põhivara arvestus
    10
    docx
    Varude arvestus
    17
    doc
    Ainetöö-Varude arvestus
    12
    docx
    Käibevarade arvestus
    6
    doc
    Varude arvestus
    8
    docx
    Käibevarade arvestus
    10
    docx
    Põhivarade arvestus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !