Varude arvestamise meetodite näiteid (1)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

9. nädala seminar - ÕPIK LK 233-234 testid, ÕPIK LK 235 ül 9.1, 9.3

investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) 13 000 12 Ostud (5.11) 5000 13 Juhul kui 31

Raha ja pangandus

12

doc

VARUDE ARVESTUSMEETODID

Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.

Raamatupidamine

7

docx

Ülesannetekogu ülesanded. ÕPIK LK 235 ül 9.2

1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 ­ 3. märts Ost 200 55 ­ 7.märts Müük ? ­ ? 9.märts Ost 10 54 ­ 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ?

Raha ja pangandus

8

docx

Arvestuse alused - küsimused

4. Kuhu kantakse kõik väärtuste liigid, mille osas esinesid lahkuminekud arvestusjääkides? · Võrdlusandmikku · Vaidlusandmikku · Raamatupidamisandmestikku · Bilanssi · Mitte kuhugi 5. Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur · 1 kord aastas · 2 korda 4 aasta jooksul · Kord kuus · Iga nädal · Siis kui vajadus tekib Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga..  · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk

Arvestuse alused

17

doc

Varud

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7

Raamatupidamine

22

docx

Arvestus alused

lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2) Kulu näite alusel:

Raamatupidamise alused

62

pdf

Finantsarvestuse konspekt

................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE (AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID ..................................................................... 53 LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE SULGEMINE, ARUANDEPERIOODI KASUMI LEIDMINE ....................................................................................................................... 60 LISA 2

Ettevõtlus alused

46

doc

Finatsraamatupidamine

- Lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 8 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 8 000.- 10 4.Varude arvestuse meetodid Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht

Finantsraamatupidamine

Kommentaarid (1)