Varjuaed (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

150

pdf

PÜSILILLED

pruunikad punakad õied. · Sobib tavaline kuivem aiamuld, ka liivmuld. · Ei talu liigniiskust! Kasutada kiviktaimlas Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis  Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis · Mõned sordid: Alba, Valentine. · Roosakad, punakad või valged õied. · Kõrgus 50-60 cm. · Õitseb juunis-juulis. · Poolvarjuline kuni päikseline kasvukoht. · Parasniiske, huumusrikas muld. · Kiviktaimla, varjuline kasvukoht, varjuaed.  Lursslill Cimicifuga simplex  Liht-Lursslill Cimicifuga simplex · Kõrgus 128-180 cm. · Õied valged roosa varjundiga. Õitseb juulist septembrini. · Purpurpunased lehed, seetõttu dekoratiivne. Puhmik. · Poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht. · Parasniiske, viljakas aiamuld. Heleenium Helenium  Heleenium Helenium · Mõned sordid: `Moerheim's Beauty`, 'Sahin´s Early Flowerer` · Kõrgus 70-100 cm

Rohttaimed

8

doc

Püsikud

PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püs

Aiandus

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte �

Põllumajandus

44

pdf

Püsikute õppematerjal

Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst" http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html tume lehestik Laudleht (Astilboides tabularis) Pärit Põhja-Korea ja Kirde-Hiina, kõrgus kuni 80 cm, laius 120 cm, vajab palju ruumi. Kasvukoht poolvari ja varjuaed, puudealune (väldi tuulist kasvukohta), Sobib iga-aastane multsimine lehekõdu, komposti või kõdusõnnikuga. Muld rammus, viljakas ja püsiniiske, põua ajal vajab kastmist (muidu lehed pruunistuvad). Õitseb juulis. Lehed suured, ümarad ja jagunemata laineliste servadega meenutavad vihmavarju, suured ja kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged.

Lillekasvatus

116

docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

23

docx

Mailaselised ja kuslapuulised

LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse?  1.MAIL

Botaanika

44

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

Meedia

Kommentaarid (0)