Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Keskaeg (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg)

maksmapanemine, linnastumine (käsitöö, rahandus, kaubandus). Keskseks oli maa, seda nii pärusomandina kui sellele kinnistatud pärisorjadena. See oli sõdalastest rüütlite tekkimise ja võimulolemise aeg. Peale klassikalist feodalimi muutusid rüütlid juba palgasõdalasteks ja senjööri-vasalli isiklikud ausuhted ja vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega. 15. ­ 16. sajandi algus­ hiliskeskaeg: * kriisid ühiskonnas ja kirikus, * tsentraliseeritud riikide teke * kapitalistliku majanduse tekkimine * keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega * pärisorjuse kaotamine * kaubandusrevolutsioon * rahvuste kujunemine * linnvabariigid ja vabalinnad Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises,

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas

Ajalugu

50

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht ­ inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis ­ inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli).

Ajalugu

30

doc

Keskaeg

esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti üle sõrmus ja karjusesau (pidi sümboliseerima peapiiskopi või piiskopi võimu inimeste üle ) · See aeg oli paavstivõimu kõrghetk, hiljem hakkas paavstivõim vähenema ­ hakkas vähenema sellepärast, et Lääne ­ Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ­ ilmalikud inimesed ; vabad inimesed ­ mittevabad inimesed · Alates 10-11

Ajalugu

34

doc

Ajalugu 10. klassile

AJALOO ARVESTUS ­ TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik:

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

Seda aastat loeti Vana ­ Vene riigi alguseks. Vana ­ Vene riigi valitseja oli vürst Knjaas. Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988. võttis Venemaa üle ristiusu. See juhtus vürst Vladimiri valitsemise ajal. Venemaa on olnud üle 1000. aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030. tungisid nad Eesti aladele ja rajasid siia tugipunkti Jurjevi. See juhtus Jaroslav Tarki ­ valitsemise ajal. 2) Muutused Majanduses ja ühiskonnas hiliskeskajal ( 31 ) *Üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele ( hakati kauplema rahaga ). Talupoegadelt hakati mõisateo asemel küsima raharenti. Toodang ­ turg ­ raha. Samas tekkis talupoegadel võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta ( Lõuna- ja Lääne ­ Euroopas ). Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Palgatöölisteks olid tavaliselt endised talupojad. *investeerimine ­ raha paigutamine hoiule kuhugi majanduslikku tegevusse, eesmärgiks saada tulu.

Ajalugu

48

doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) ­ Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis ­ eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang ­ algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule · Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente'i nõudmisel · Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

teine kolmandik enne viie aastaseks saamist. Täiskasvanu ikka jõudsid vaid pooled sündinuist. 15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt

Ajalugu

Kommentaarid (0)