Varakristlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KESKAEG

Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika . Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses.

Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused , eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid , hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust.

GREGOORIUSE LAUL

Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandijooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstideja lauludega. Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas.

Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340-397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi tähtsaima linna Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida . Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus , mida nimetatakse Ambroosiuse lauluks , küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. K-indlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani.

Esimesi kristlikke filosoofe, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus (354-430). Ta alustas hellenistliku filosoofina ning pöördus ristiusku juba küpse mõtlejana, seega on tema õpetus sillaks kreeka-rooma kultuurija kristliku Euroopa vahel. Oma pöördumise aastatel (387-389) kirjutas ta kuuest raamatust koosneva teose ,,De musica", millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Pythagorase ja Platoni eeskujul kirjutas ta matemaatilisest korrast muusikas, võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga". Juba kristlasena arutles ta aga rohkem muusika jumaliku päritolu ja selle tähenduse üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ning kristlikus kasvatuses.

Rooma, kus esimeseks piiskopiks oli apostel Peetrus , oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Kuigi impeeriumi pealinnas takistati kristlaste tegevust esimestel sajanditel enim, kogunes neid sinna siiski kõige arvukamalt . Pärast kristluse legaliseerimist 313. aastal hakati laiemalt tunnustama rooma piiskoppide (paavstide) autoriteeti kirikupeana. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604, paavstiks valiti 590), kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Legendijärgi tegelnud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule, mida valge tuvi, Püha Vaimu sümbol, talle kõrva sosistab .
Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Seega ei tulene 7.-8. sajandijooksul kujunenud kirikulaulu nimetamine regooriuse lauluks üksnes Gregorius Suure tohutust autoriteedist. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud ka siinse kloostrikorraldusega, millele pani 6. sajandi algul idapoolsete eeskujudejärgi aluse püha Benedictus Nursiast (u 480 - u 543). Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Šveits) ja Metz ( Lotring ). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse
laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve )
Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga.
1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus , mida peetakse kaheksa korda
päevas, peamiselt kloostrites; tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel. korraldades nii tervet päeva.
2. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Päeva teenistuste (kaheksa tunnipalvust ja missa) loetelu annab ettekujutuse ühe kloostripäeva korraldusest:
Matiitinnni - enne koitu Laiides - päikesetõusul
Pnnui - 1. päevatunnil (1 tund pärast päikesetõusu) Tertia
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Varakristlus #1 Varakristlus #2 Varakristlus #3 Varakristlus #4 Varakristlus #5 Varakristlus #6 Varakristlus #7 Varakristlus #8 Varakristlus #9 Varakristlus #10 Varakristlus #11 Varakristlus #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristian001 Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
doc
Keskajamuusika
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
3
doc
KESKAJA MUUSIKA-5 -13-saj-
8
odt
Keskaja muusikakultuur-muusikaajalugu-varakristlik muusika gootiaegne muusika e-kirikumuusika-renessanssmuusika
5
doc
Keskaja muusika konspekt
6
docx
Muusikaajalugu-Vana-Kreeka
10
docx
Vana ja keskaeg





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !