10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale
Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2.
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT:
VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja
ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul
ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda
aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu. Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid