Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu

8

doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

germaanid rahvad ristiusku Briti kloostrikultuur Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsetest ja keldi keelsetest kristlikust kultuurist ja üritasid neid ühtsemaks teha, Iirimaal kujunes keldi kirjakeel Silmapaistvam õpetlane oli Beda Venerabilis, ta kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“ sellest kujunes tema peateos, seal ta kirjutas roomlaste esimestest sõjaretkedest Karolingide renessanss Karl Suure huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu jätkus ka tema poja ajal ja seonus tema suguvõsa ehk Karolingide valitsemisega, sellepärast on sel ajal kultuuri elavnemine tuntud kui Karolingide renessanss Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole

Ajalugu

3

doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst.

Ajalugu

8

docx

Keskaeg

Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub).

Ajalugu

5

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või

Usund

2

doc

Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas

Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma ke

Ajalugu

5

doc

Kontrolltöö küsimused ptk 15 FIN FIN

leiutamisega 3000 -4000 a eKr 2) Vanaaeg - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine) 3) Keskaeg - 476 a (kirja leiutamine) – ca 1500 a (Kolumbus avastas Ameerika) - varakeskaeg (6-10 saj) - kõrgkeskaeg (11-13 saj) - hiliskeskaeg (14-15 saj) 4) Uusaeg - ca 1500 a – I maailmasõja algus 1914 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? Tsivilisatsioon – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, Samuti India ja Hiina tsivilisatsioon. 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, (Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri). India ja Hiina kultuurid tekkisid samuti suurte jõgede kallastele 4

Kategoriseerimata

5

doc

Kontrolltöö VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE

leiutamisega 3000 -4000 a eKr 2) Vanaaeg - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine) 3) Keskaeg - 476 a (kirja leiutamine) – ca 1500 a (Kolumbus avastas Ameerika) - varakeskaeg (6-10 saj) - kõrgkeskaeg (11-13 saj) - hiliskeskaeg (14-15 saj) 4) Uusaeg - ca 1500 a – I maailmasõja algus 1914 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? Tsivilisatsioon – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, Samuti India ja Hiina tsivilisatsioon. 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, (Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri). India ja Hiina kultuurid tekkisid samuti suurte jõgede kallastele 4

7.klass ajalugu

6

docx

KESKAEG KT kordamine

Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910

Ajalugu