Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varakeskaegne kunst Euroopas (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Varakeskaegne kunst Euroopas #1 Varakeskaegne kunst Euroopas #2 Varakeskaegne kunst Euroopas #3 Varakeskaegne kunst Euroopas #4 Varakeskaegne kunst Euroopas #5 Varakeskaegne kunst Euroopas #6 Varakeskaegne kunst Euroopas #7 Varakeskaegne kunst Euroopas #8 Varakeskaegne kunst Euroopas #9 Varakeskaegne kunst Euroopas #10 Varakeskaegne kunst Euroopas #11 Varakeskaegne kunst Euroopas #12 Varakeskaegne kunst Euroopas #13 Varakeskaegne kunst Euroopas #14 Varakeskaegne kunst Euroopas #15 Varakeskaegne kunst Euroopas #16 Varakeskaegne kunst Euroopas #17 Varakeskaegne kunst Euroopas #18 Varakeskaegne kunst Euroopas #19 Varakeskaegne kunst Euroopas #20 Varakeskaegne kunst Euroopas #21 Varakeskaegne kunst Euroopas #22 Varakeskaegne kunst Euroopas #23 Varakeskaegne kunst Euroopas #24 Varakeskaegne kunst Euroopas #25 Varakeskaegne kunst Euroopas #26 Varakeskaegne kunst Euroopas #27 Varakeskaegne kunst Euroopas #28 Varakeskaegne kunst Euroopas #29 Varakeskaegne kunst Euroopas #30 Varakeskaegne kunst Euroopas #31 Varakeskaegne kunst Euroopas #32 Varakeskaegne kunst Euroopas #33 Varakeskaegne kunst Euroopas #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra16 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Varakeskaegne Euroopa

sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Varakeskaegne Euroopa

1469 ­ Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 ­ Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 ­ Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 ­ Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 ­ Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 ­ Avastati Ameerika (Columbus); 1517 ­ algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 ­ 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse ­ Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Keskaeg Euroopas

Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu)

Ajalugu
thumbnail
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

· foon e taust kuldne · rikkalikult volditud riietus · ümar nägu, pehmejoonelised käed paigutus kirikus: kooriruumi ja kogudust eraldavale seinale moodustus ikonostaas e pildisein Tarbekunst: väga rikkalik eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivi) keerulised tehnikad (brokaatkangad) puudus ümarplastika elevandiluust nikerdatud reljeefid Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile VANAVENE KUNST Taust: tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis arenas iseseisvalt 17. sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele 988- võetiüle ristiusk, õigeusk levib Bütsantsist Venemaale Arhitektuur: 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Karolingide ja merovingide kunst

Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad

Kunstiajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele

10.klassi ajalugu



Lisainfo

slideshow "Varakeskaegne kunst Euroopas"
hinnatud: 5


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun