50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sirlev1990
Õppematerjali autor
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut)
• väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada
...............................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS.................................................................................10 2.1.Varajane sekkumine........................................................................................................10 2.2.Arendustegevus...............................................................................................................11 2.3.Individuaalne arenduskava..............................................................................................12 2.4.Psühhosensoorne treening, mootoorika treening ja kommunikatsioon...........................14 KOKKUVÕTE..............
mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÜSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4. näidise kasutamine, 5. sõnalise kirjelduse või korralduse kasutamine. Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema. VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. 2. Ka näiliselt hoolimatud vanemad soovivad tavaliselt oma lastele head, kuid nad ei oska lapse emotsionaalseid vajadusi rahuldada - positiivse toetuse korral on nad enamasti võimelised muutuma. 3. Tuleb arvestada, et diagnoos võib olla perele šokeeriv ning kohanemine võtab aega, seetõttu tasub
...... 37 4.1.3. Atesteerimiste korraldamine ............................................................................................... 39 4.1.4. Täiendkoolituste ja töönõustamiste korraldamine .............................................................. 40 4.2 Hinnang LKS-is sisalduvatele meetmetele .................................................................................... 42 4.2.1. Varane märkamine ja õige(aegne) sekkumine ..................................................................... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine........................................................................
selle süvenemise ennetamine · Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire. · Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel
Õpiraskustega lapsed tulevad toime tavaõppekava alusel. Vaimupuudega ei tule. …meelepuudeid – kergemad meelepuuded nt prillide puudumine, kergem kuulmislangus võib jääda tähelepanuta 15 NB! Terminit õpiraskused kasutatakse sageli ka laiemas tähenduses – lapsel on õppimises probleemid ükskõik mis põhjusel. Tuleb vahet teha, millest räägitakse, kuna sekkumine ja õpetamine on erinev, tuleb põhjus välja selgitada. Õpiraskuste põhjused Üldised õpiraskused Spetsiifilised õpiraskused AJU Mõlemale iseloomulik, et kahjustus ei ole väga tõsine ja võib olla ajukuvamis meetoditega raskesti tuvastatav. Difuusne, üle kogu aju Koldeline, nii morfoloogia kui
● Haavast on näha luude otsi ● Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus ● Ebanormaalne liikuvus, verevalum 11. Kuidas toimin liigese nikastuse korral? ● Külma panna peale (verevalumi ja tursete vähendamiseks) ● Kompressioon (õrnalt rõhuv side, elastiksideme puudusel sobib ka tavaline side ) ● Kõrgemale ( turse vähendamiseks asetada jäse kõrgemale ) ● Helistamine 112 või kannatanu viimine traumapunkti , sest nende traumade korral on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine. 12. Kuidas toimin kuumarabanduse või ülekuumenemise korral? Toimeta kannatanu varjulisse, jahedasse kohta või kuumaallikast eemale kergelt tõstetud pea ja ülakehaga lamama ● Võta pealisriided seljast ● Tehke kannatanu külma veega märjaks ja lehvitage talle tuult ● Aseta laubale ja kuklale külmad mähised ● Jahuta kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda külmade märgade mähistega ● Anna kannatanule lonkshaaval juua külma vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid