Vara valla haridusajalugu (1)

Sarnased õppematerjalid

31

odt

Minu Eesti - Minu kirik

................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2  SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks

Ajalugu

9

doc

Kõpu mõis

pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Raketisaluudi saatel heiskavad sümboolse võidulipu Karl Õunap ja hukkunud partisani isa Ivvo Ama. Siidne lõpp lööb tuules lehvima ja kõlavad pidulikud riigihümni helid. See oli ammu ... Need mälestused Kõpu valla koolidest ja koolielust on Kõpu inimestelt kogunud ja kirja pannud Ants Vihman 1926 aasta suvel. Tõnis Jürisson (86), sünd 1840 a. Upsil, isatalus. Ainult 4 aastat mujal, muidu kõik aeg Kõpus elanud. Elab Puna kõrtsis. "Tipu kool avati endises kõrtsis 35 a. tagasi umbes. Supsi ehitati kohe umbes 40 a. tagasi koolimaja. Taki ja Metsküla koolid on juba Rootsi ajal asutatud." Anu Reimann (80), sünd 1846 Vanaveskis. Kõik aeg Kõpus olnud. Elab Puna Kõrtsis (eelmise naine).

Ajalugu

7

doc

Kõpu mõisa ja kooli ajalugu

Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010  Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina Usakovale. 1804. Aastal os

Ajalugu

4

doc

Väike-Maarja valla ajalugu

Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi se

Vabaaeg

9

doc

Virumaa haridus

Üldiselt oli nii, et mida ida poole, seda vähem oli koolidel maad. Koolitalusid kasutasid üldiselt koolijuhatajad või siis oli maa õpetajate vahel ära jagatud ja rendile antud. Koolilõunad üldiselt ei olnud. Kuigi peale iseseisvumist loodi mõned supiköögid, kadusid need varsti. Tavaliselt võtsid lapsed ise nädala söögi kaasa või oli jagatud nii, et üks pere hoolitses ühe päeva toidu eest aastas. Linnades olid müügilauad, kust sai saiakesi osta. Kooli ja valla vahel oli tihti lahkhelisi. Tavaline oli, et koolis taheti teha remonti ja olusi parandada, kuid vald ei andnud raha. Tihti toetasid koole tavalised talurahvad, kes mõistsid, et kui inimesed on haritumad, kasvab ka majandus ja sellest sõltub ka riigi iseseisvus. Koolide õhustik oli erinev. See sõltus kooli asukohast, paikkonna tavadest, jõukusest ja ka õpilaste koosseisust. Kuna paljud klassiruumid olid õpilasi täis topitud erinevate tavade ja

Ajalugu

8

doc

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F. Vaatas suure tähelepanemisega ja uurija silmaga oma ümbruses oleva elu ­ olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta soovis niisuguseid asutusi elusse kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt. Aja jooksul on mõndagi muutust lasteaia tegemistes ette võetud; mõne asja poolest on siin edu, aga ka mõnegi asja poolest tagurpidi minekut olnud.

Haridusteaduskond

22

doc

PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS

ei pea lapsevanemad ootama enam nii pikas järjekorras ning ei pea oma last enam transportima ega registreerima linna või Jüri kooli/lasteaeda. Juurdeehitus on Peetri alevikule väga kasulik, millega kaasnevad nii lastele kui ka lapsevanematele paremad elutingimused tulevikuks. 5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD 2.1. Projekti mõjud jaotusele Rae vald on hakanud üha aktiivsemalt keskkonna kvaliteeti kindlustama. Peetri on Rae valla noorim alevik. Tõeline ehitusbuum, mis on andnud alevikule tänase näo, algas uue aastatuhande alguses. Ehitusbuum tõi Peetrisse elama rohkelt noori peresid. See aga ei tee vahet vaesema ja rikkama klassi vahel, sest buum muutis laenutingimused väga soodsaks. 2007. aastal valmis Peetri küla piires umbes 400 uut kodu. 2008. aasta suvel alanud kinnisvaraturu jahtumise tõttu on kasvanud uusasukate arv varasemast aeglasemas tempos. Elumaju on üle 500, neist mitukümmend kortermaja. 1.06.2009

Eesti majandus

9

odt

Nurtu kool

hoonet vaja, kuna lapsi oli vähe. Koolile tuli leida uus elupaik. Otsustati ehitada uus maja. Selleks eraldati mõisast Kohtru küla tee ääres tükk maad ja 1860. aastal ehitati uus koolimaja. Kool kolis samal aastal mõisast ära. Peagi leidis parun häärberile ostja. Uus peremees Nurtus elada ei kavatsenud. Lammutas maja ja vedas ära. Maja asemel kasvas umbrohi ja vaarikad aastakümned ja alles kümmekond aastat tagasi likvideeriti maaparanduse käigus selle Velise valla viimase mõisa härrastemaja asukoht lõplikult. Nurtu kooli õpilased 1917. a Vasakul seisab Madis Oviir Uus koolimaja on olnud väiksem. Mälestuste järgi vast 14 kuni 15 meetrit pikk ja neli meetrit lai. Koolimaja ümber ehitati pikkamisi ka teisi kõrvalhooneid nagu laut, ait ja muud kuna kooliõpetaja pidi tol ajal ka põllumees olema. Kuna rahapalk oli väikene. Koolimaja kandis kohaliku rahva suus "vana Kamariku koolimaja". Seepärast et siin

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)