50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MrSten
Õppematerjali autor
sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud(kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest
Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Lääne-Rooma riik ja vanaaja lõpp- Constantinus Suur Lääne- ja idaprovintside erinevuse suurenemine, 395 Rooma impeerium lõhenes. Lääne- Rooma pidas vastu 476. Aastani. Miks jagunes Rooma keisririik ja miks lagunes Lääne- Rooma keisririik? Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid erinevustest- · Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud
autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses? Lõuna Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid
o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste rüüsteretki, Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse. Linnaelu langusega kaasnes
Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda araablastega, mis tegi lõpu Vahemere kaubandusele jt) ning mitmesugused segadused:
kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused
vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11
taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse segamise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. 26.Kes ning mis usulised olid maurid? Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas . 27. Selgita, miks on mauride ajaloos olulised järgmised daatumid:711; 732; 1492. 711-aastal olid üle Gibraltari tunginud araablased purustanud viimase läänegoodi kuninga Rodrigo(nagu seebikas juba:D) väed ja hõivanud järgmise viie aasta jooksul kogu Hispaania, va. Astruuria mägialad. 732 - moslemite edasitung Euroopasse peatatakse Tours’i llahedal peetud lahingus Prantsusmaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid