• Lääne- Rooma hävimine.
  
• Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine.
  

• Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk).
  

• See reguleeris 2 vaba inimese senjööri ja vasalli suhteid.
  
• Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla.
  

• See pani aluse vanaaja orjandusliku ühiskonna kriisile.
  
• Seda sai ületada muutustega, mil üks ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks ( feodalism ).
  

• 1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida-Rooma häving.
  
• 1492 Ameerika avastamine.
  
• 1517 Reformatsioon Saksamaal
  

• Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat muutumist ja uue maailmapildi kujunemist.
  

• Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine .
  
• Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine.
  
• Roomakatoliku kiriku tugevnemine.
  
• Romaani-germaani kultuuri kujunemine.
  
• Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk.
  

• Püha-Rooma keisririik .
  
• Ristisõjad.
  
• Linnakultuuri kujunemine.
  
• Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa)
  
• Saja-aastane sõda ja Must Surm.
  

• Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
  
• Lääne kristluse lähenemine.
  
• Tsentraliseeritud riikide teke.
  

Rahvasterändamise aeg

• Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani.
  
• Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks.
  
• Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest.
  

• Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega.
  
• Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
  
• Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist.
  

• Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a.
  
• Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus.
  
• Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine:
  

• Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410).
  
• Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.
  
• Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing).
  

• Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi.
  
• 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
  

• Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid.
  

• Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi.
  

• Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi.
  

• Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks.
  

• Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini.
  
• Alepõllundus ja karjakasvatus , kindlustatud asulad.
  
• Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga .
  
• Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus.
  

• Asutati germaanlastest maha-jäetud ala Elbest idas.
  

• Avaaride (türgi hõimud) rüüsteretkede mõjul liiguti K.- Euroopast Bütsantsi aladele , mis hakkasid slaavistuma.
  
• I slaavi riik oli Bulgaaria , mis loodi 681.a.
  

• Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi aladele.
  
• Põhja suunas liikudes kohati soome-ugrilasi ja variaage ( viiking eid).
  
• 862.a. sai Novgorodi vürtsiks viikingisoost Rjurik.
  
• 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi.
  

• Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid.
  
• Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad .
  

• Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu.
  
• Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde.
  
• 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa).
  

• Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse)
  
• Justinianus