FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada
Tallinna Ehituskool Hüdroisolatsioon saunas Elvis Aas Õr 26 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sau
Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12
Kõik kommentaarid