Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vanemhool ja paarumissüsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on antud liigil paarumissüsteem ?
  • Kuid mis on põhjus, mis tagajärg ?
  • Kui imetajate klassi esindaja ?
  • Kui aga territooriumid on erineva kvaliteediga ?
  • Millised tingimused seda soodustavad ?
 
Säutsu twitteris
Vanemhool ja paarumissüsteemid
Paarumissüsteemide tüübid
 
Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe:
  •          monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde;
  •          polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks:
    • o        polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. Polügüünia puhul eristatakse samaaegset polügüüniat (esineb ühe ja sama sigimiskorra ajal) ja järjestikust polügüüniat (isane viljastab erinevad emased mitte ühel sigimiskorral, vaid eri aegadel ). Piir ajutise monogaamia ja järjestikuse polügüünia vahel on seetõttu tihti üsna kokkuleppeline. Polügüünia esineb näiteks enamikul imetajatel;
    • o        polüandria (mitmemehepidamine), kus üks emane paarub mitme isasega, igal isasel aga on vaid üks emane sigimispartner Jaguneb analoogselt polügüüniale. Polüandria on võrreldes polügüüniaga suhteliselt harv nähtus, esineb lindudest näiteks mõnedel kurvitsalistel;
    • o        polügünandria (segaabielu), kus nii emased kui ka isased paaruvad mitme partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel;
    • o        promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu.

 
Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid
Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid, emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem?
Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid :
  • liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt);
  • liike, kel esineb maternaalne hool (ainult emahool), iseloomustab valdavalt polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt);
  • liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad ).

Niisiis esineb monogaamiat valdavalt vaid neil liikidel, kellel mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Kuid mis on põhjus, mis tagajärg? Vares on monogaamne lind ja tema isane hoolitseb järglaste eest (haub mune, toidab poegi jne). Kuid kas vares (a) on monogaamne, sest isane peab hooldama oma järglasi, või (b) ta hooldab oma järglasi, sest tasub olla monogaamne? Et otsida sellele küsimusele vastust, püüdkem kõigepealt selgitada, miks üldse on vanemlik hool eri liikidel sugude vahel jaotunud nii erinevalt.
 
Vanemhoole jaotust ja paarumissüsteemide mitmekesisust põhjustavad tegurid
Vanemhool on kulukas ja aeganõudev. Seepärast oleks kummagi sugupoole jaoks ideaalne lahendus, kui just partner võtaks enda kanda vajaliku vanemhoolega seotud kohustused, jättes talle endale võimaluse taastuda eelmisest sigimispingutusest ja otsida uusi partnereid (isane) või valmistada ette uus munarakk (emane). Paraku tuleb emmal-kummal vanemal sellest ideaalist loobuda. Võib eristada mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kumb vanematest hooldab ja kumb hülgab oma järglased.
Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel
Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine.
Isaduse garantii
Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel , kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool. Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad isased poegi suhteliselt vähem kui neil liikidel, kel paariväliseid kopulatsioone esineb harva (Møller, Birkhead, 1993). Võsaraatidel (lind, kellel esineb paariväliseid kopuleerumisi sageli) toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on – näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises ( Davies 1994, Hartley 1995).
Sugurakkude väljutamise järjekord
Liikidel, kel munarakkude viljastamine toimub emasorganismi sisemiselt (imetajad ja linnud ), saab isane pealegi järglased hüljata varem kui emane (kohe peale viljastamist). Kaladel esinev välimine viljastamine arvatakse veekeskkonnas olevat kohastumuslik, kuna spermid on kerged ja need võidaks emasest veega välja uhtuda. Seetõttu emane koeb marja enne, kui isane selle viljastab, ja vastavalt saab selle soovi korral varem ka hüljata.
Vanemliku hoole tähtsus järglastele liigi elukäiguomaduste tõttu
Mõnedes loomarühmades võib vanemhool neile omase elukäigu tõttu olla nii kriitilise tähtsusega, et kaks vanemat koos kasvatavad kahepeale üles mitmeid kordi rohkem järglasi kui üks vanematest seda üksinda jõuaks. Näiteks lindudel peab linnupoja areng koorumisest lennuvõimestumiseni toimuma väga kiiresti, mistõttu ta vajab sel perioodil väga palju toitu. Kui üks linnuvanematest sel perioodil hukkub, hukkuvad tavaliselt ka järglased või lennuvõimestuvad alakaalulistena. Seepärast ei ole lindude isasel kasulik panna kogu oma energia peamiselt paarumispingutuse peale, nagu teevad seda paljude teiste liikide
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vanemhool ja paarumissüsteemid #1 Vanemhool ja paarumissüsteemid #2 Vanemhool ja paarumissüsteemid #3 Vanemhool ja paarumissüsteemid #4 Vanemhool ja paarumissüsteemid #5 Vanemhool ja paarumissüsteemid #6 Vanemhool ja paarumissüsteemid #7 Vanemhool ja paarumissüsteemid #8 Vanemhool ja paarumissüsteemid #9 Vanemhool ja paarumissüsteemid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -sombreero- Õppematerjali autor

Lisainfo

10lk

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

134
docx
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
16
doc
Ökoloogia konspekt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
88
odt
Evolutsioon-usk-Darwin
15
docx
Ökoloogia eksami kordamisküsimused
18
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
31
odt
ETOLOOGIA-II moodul KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun