Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vä
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrrelda lillepeenraga-kui sa s
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
Kõik kommentaarid