1 Erinevalt varasematest aegadest on ka isa põhiroll tugevalt moondunud: kiskjate asemel tuleb peret kaitsta materiaalsete raskuste eest, mis ähvardavad pea igat pere. Leiva laual hoidmisest tekkiv stress aga võõrandab vanemaid lastest ning üksteisest, mis võib viia perekonna lõhenemiseni. Tänapäeval on meie seas üha enam üksikvanemaid ning pereideaal, kus on vanemad ning lapsed, ei ole enam kahjuks paljudele kättesaadav. Selliste olukordade puhul on kõik eelnevalt nimetatud isa ja ema rollid segamini paisatud. Puudub jaotus ülesannete vahel ning üks inimene peab olema tahes-tahtmata kahe vanema eest, kuid olla korraga nii ema kui ka isa on sama, kui töötada 24 tundi järjest, hetkegi puhkamata. Ilma kõrvalise abita tuleb päevast päeva lisaks lapse kasvatamisele tuleb korras hoida ka kodu ning käia tööl selleks, et üldse
See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk, tubli või kannatlik. 2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine- isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab? Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid. Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide..... Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus
kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe
Ka õpetaja roll võib kalduda sama tendentsi suunas. 7 Lapsevanema rolli parameetrid : roll on dünaamiline, arenev eeldab teatud oskusi ja võimeid ei kesta igavesti tähendab eelkõige lapse iseärasustega arvestamist on olemuselt autoritaarne, lapsevanemal on täidesaatva võimu kandja funktsioon, sest lapsed ja vanemad ei ole arengutasemelt võrdsed vanema autoriteeti tunnustavad lapsed ja teine vanem vanemad kooskõlastavad kasvatuslikud seisukohad, tegevused ja sanktsioonid omavahel. Vanemate allsüsteemi heaks toimimiseks on eriti oluline vanemate omavaheline hea koostöö. Nii kujunevad välja laste kasvatamist reguleerivad ühised normid, hoiakud, tavad. Sellist koostööd ei saa tekkida, kui vanemate suhetes valitseb mingil põhjusel ebaselgus, puudub harmoonia
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individu
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun
riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2. Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad, kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii tüdruku, tema vanemate kui ka metsloomade elukorraldust ja võimalusi 3. Toimumiskoht- toimub metsas 4. Lugeja mõtted- lugeja võib mõelda ilmselt sellest, et milliseid seiklusi veel tüdruku ja loomade teele jääb 5
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kõik kommentaarid