Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vanasõnad ja Mõistatused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata?
  • Millised hambad ei söö toitu?
  • Milline nina ei tunne lõhna?
  • Milline kõrv ei kuule?
Vanasõnad ja Mõistatused #1 Vanasõnad ja Mõistatused #2 Vanasõnad ja Mõistatused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Voya Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd

Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida selles tekstiga on tahetud öelda. Vanasõna: Vanasõnaga on lihtne, see on õpetus, mida kõik austavad. Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus.

Eesti keel
thumbnail
5
doc

Mõistatused

MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell

Eesti keel
thumbnail
15
pdf

Mõistatused

etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega.

Folkloristika alused
thumbnail
2
doc

Vanasõnad ja nende tähendused

Rahva tarkus 2. Naine laevas, laev põhjas Selle vanasõna mõte on vist see, et naine ei peaks tikkuma sellistesse kohtadesse, kus mehed isekeskis talitavad. Arvatakse, et kui seltskonda satub naine, siis ei suuda mehed enam tööd teha ega isegi sõbralikku lobajuttu ajada, vaid selle asemel hakatakse naisterahva ees edvistama ja talle külge lööma. Mina päris nii ei arva, minu meelest on just tore, kui mehed ja naised ühiselt askeldavad. Ainult meestest koosnevad seltskonnad muutuvad kiiresti tüütuks. Eranditeks on ehk ainult meestesaun ja meeste peldik. Seal mõjuvad naised küll tsipa üleliigsetena. 3. Riie ei riku meest Sõna otseses mõttes kindlasti mitte, ütleme nii et hundil on üsna ükskõik, mis riideid üksildane teekäija seljas kannab, inimese maitseomadusi see ei muuda. Aga inimeste vahelistes suhetes saadavad riided siiski välja kindlaid signaale ja teatud stiili eelistamise järgi on võimalik ära aimata riiete kandja isikuomadusi. On olemas mingid riie

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Piibli vanasõnad, tarkused

Piibli vanasõnad ja fraseologismid (10) Keda issand armastab,seda ta karistab- See tähendab seda, et kannatused kasvatavad inimest ennast ja jumal kohtleb kõiki inimesi nagu poegi, aga mis poeg see on, keda isa ei kasvata. Uhkus tuleb enne langemist- Nagu piiblis kirjutatud ,,Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust" ,,Parem olla vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada" peidab endas sellist tähendust, et parem olla rahul sellise eluga nagu sul on kui olla ahne ja halval,ebaõiglasel teel. Hall pea on vanaduse kroon- Põhiline väline omadus vanadusega kaasneb hall pea ja piiblis on ka tarkus, mis ütleb, et hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Vanainimest tuleb austada kuna tema on kogenud elu ja teab sellest palju õpetuslikku. Kuidas ema, nõnda tütar- See tähendus on igati otsene, kuidas oma enda ema, kes on kõige suurem eeskuju ja kallim, nõnda ka tütar.Kuidas käitus omaeenda ema, sama vea,teo või

Kirjandus
thumbnail
8
docx

VANASÕNAD

VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab.

Eesti keel
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

31. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33

Eesti keel



Lisainfo

Üle 35 vanasõna ja üle 10 mõistatuse.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun